Kristersson tutvustas parlamendile enda partei ja kristlike demokraatide valimisliitu, kuid juba enne seda oli üsna kindel, et parlamendilt heakskiitu ei tule, vahendasid Reuters ja Yle.

Kaks valitsusparteid oleksid hakanud tegutsema paremäärmusluses süüdistatud Rootsi Demokraatide toel ja seetõttu ei soovinud teised parteid, sealhulgas valimiste ajal paremtsentristlikusse allianssi kuulunud Keskerakond ja Liberaalne Rahvapartei, sellist vähemusvalitsust toetada.

Tõenäoliselt esitab parlamendi spiiker Andreas Norlén veel sel nädalal uue peaministrikandidaadi.

Seaduse järgi tuleb korraldada uued valimised, kui peaministrikandidaat neljal korral parlamendis läbi kukub. Pärast kolmapäevast hääletust jääb seega veel kolm võimalust.

Palju on räägitud võimalusest, et paremtsentristlik allianss laguneb täielikult ning Keskerakond ja Liberaalne Rahvapartei sõlmivad hoopis vasaktsentristidega mingi kokkuleppe.

Riksdagi koosseis pärast septembris toimunud valimisi:

Senine valitsuskoalitsioon

* sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) - 100 kohta;

* rohelised (Miljöpartiet de gröna ehk MP) - 16 kohta;

Senist valitsust toetanud jõud

* Vasakpartei (Vänsterpartiet) - 28 kohta;

Paremtsentristide allianss

* Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) - 70 kohta;

 * Keskpartei (Centerpartiet) - 31 kohta;

* Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna) - 20 kohta;

* Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) - 22 kohta;

Muu opositsioon

* Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna) - 62 kohta.