Veebilehe Unian temaatiline otseblogi asub SIIN. BBC oma aga SIIN. Meduza oma SIIN.

"Vene eriüksus hõivas laevad. On ka teateid kahe Ukraina mereväelase haavatasaamisest," märgitakse teates. 

Ukraina mereväe teates lisatakse, et väikesed soomustatud suurtükikaatrid Berdjansk ja Nikopol said tabamuse ning seiskusid. Seisma pidi jääma ka puksiir Janõ Kapu.

Ukraina meedia teatel sai juhtunu käigus haavata kokku kuus Ukraina sõdurit, kaks neist olevat raskes seisundis. Hiljem kinnitas kuue ukrainlase haavata saamist ka Ukraina merevägi ja lisas, et hõivatud kaatrit Berdjansk ja puksiiri pukseeritakse Vene vägede poolt ning et kaater Nikopol on blokeeritud ja järgneb neile vastase poolt saadetuna.

Ukraina meedia teatel on Vene vägede poolt kinni peetuid umbes 20.

Hetkel pole veel teada, kas laevadel viibinud Ukraina sõdurid ka enesekaitseks tule avasid.

Küll on aga teada, et kogu Ukraina mereväe koosseisule on antud häire ning Kiiev kaalub sõjalise seisukorra välja kuulutamist.

Ukraina sõjakabinet tegi pühapäeval ettepaneku riigi julgeoleku- ja kaitsenõukogu kokkukutsumiseks, et kuulutada välja sõjaseisukorra õiguslik režiim, kommenteeris nõukogu sekretär Oleksandr Turtšõnov.

"Sõjakabinet nentis, et Ukraina mereväe ründamine Vene sõjaväelaste poolt pole midagi muud kui sõjaline agressioon. On tehtud ettepanek korraldada riigi julgeoleku- ja kaitsenõukogu istung sõjaseisukorra õigusliku režiimi väljakuulutamiseks," märkis Turtšõnov.

Tema sõnul algab nõukogu istung keskööl. 

FSB kinnitas kolme "piiririkkumiselt" tabatud laeva hõivamist ja jõu kasutamist

Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus (FSB), mis vastutab ka piirivalve eest, lükkas süüdistused esialgu tagasi ja väitis, et Berdjanski sadamast lahkunud laevad on võtnud kursi tagasi ning naasevad Berdjanskisse. Ukraina on samas varem teatanud, et teemaks olevad kolm laeva olid teel Odessast Mariupolisse.

Hiljem tunnistas siiski ka FSB ametlikult, et võttis laevad Berdjansk, Nikopol ja Janõ Kapu ning kasutas selleks jõudu. FSB põhjendas oma tegevust väitega, et Ukraina laevad rikkusid Venemaa piiri.

FSB teatas ka, et haavata sai kolm Ukraina sõdurit, kellele osutatakse meditsiinilist abi, nende elu polevat ohus.

Juhtunu asjus on alustatud kriminaalmenetlust piiririkkumist käsitleva seadusesätte alusel.

Samuti on Vene meedia teatanud, justkui oleksid Ukraina väed hakanud pärast vastasseisu Kertši väinas massiliselt tulistama raskerelvadest Donbassi piirkonnas.

Ukraina merevägi süüdistas varem Venemaad oma laevade tulistamises

Vene alused "avasid tule rühma Ukraina mereväe laevade pihta", oli öeldud mereväe ametiisikute avalduses, mille kohaselt sai üks madrus kahjustatud laeval vigastada.

Kuigi 2003. aastal sõlmitud lepe näeb ette, et Kertši väin ja Aasovi meri on kahe riigi ühine territoriaalvesi, siis Venemaa asus 2015. aastal tugevdama kontrolli väina üle. Muu hulgas ehitas Venemaa väina ületava Krimmi silla, mida tuntakse rahvasuus Kertši sillana ja mis ühendab Venemaa Krasnodari kraid okupeeritud Krimmi poolsaarega.

Sestpeale kontrollivad Vene laevad omavoliliselt kaubalaevu, mis Ukraina sadamatesse saabuvad või sealt lahkuvad.

Ukraina mereväe teatel keelduvad "okupantide dispetšerid tagamast navigeerimisvabadust, mida tagavad rahvusvahelised lepped".

Ukraina president on pidevas ühenduses EL-i ja NATO-ga

Ukraina president Petro Porošenko on pidevas kontaktis Euroopa Liidu ja NATO-ga seoses sündmustega Kertši väinas, teatas pühapäeval presidendi pressiteenistus.

"Käsitleme Vene Föderatsiooni viimaseid samme Ukraina mereväe laevade vastu agressiooniaktina, mis on suunatud sihikindlale olukorra eskaleerimisele Aasovi mere akvatooriumil ja Kertši väinas," märkis pressiteenistus. 

Presidendi administratsioon taunib rahvusvahelise õiguse ja ÜRO mereõiguse konventsiooni jõhkrat rikkumist Venemaa poolt seoses katsega omistada endale Ukraina akvatooriumi ja keelata seal Ukraina ja rahvusvaheliste laevade vaba liikumine. 

"Venemaa agressiivne tegevus väärib otsustavat hukkamõistu rahvusvahelise üldsuse poolt, sealhulgas sanktsioone," lisati avalduses. 

Ukraina: kõiki partnereid on Venemaa käitumisest teavitatud

Kõiki Ukraina rahvusvahelisi partnereid on teavitatud Venemaa agressiivsest käitumisest Ukraina aluste suhtes Aasovi ja Mustal merel; Ukraina välisministeeriumis ja teistes ametkondades kogunevad kriisirühmad, ütles Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja Katerina Zelenko. 

"Kõiki partnereid on teavitatud, esimene reaktsioon on juba olemas, välisministeeriumis ja teistes Ukraina ametkondades kogunevad praegu kriisirühmad," ütles ta pühapäeval uudisteagentuurile Interfax. 

Ukraina pöördus abipalvega USA poole

Ukraina esitas pühapäeval Washingtonile palve osutada Kiievile otsustavat toetust seoses Venemaa agressiivse käitumisega Ukraina laevade suhtes Mustal ja Aasovi merel ning anda Moskvale selge signaal.

"Pöördusime viivitamatult Ameerika partnerite poole üleskutsega Ukrainat otsustavalt toetada ning anda USA poolt agressorile selge signaal. Meile kinnitati, et olukorda jälgitakse tähelepanelikult ning valmistatakse ette reaktsiooni edasise eskaleerumise vältimiseks," kirjutas pühapäeval Facebookis Ukraina suursaadik Ühendriikides Valeri Tšalõi. 

Saadik lisas, et Ukraina pool loodab USA toetusele. 

"Selline tegevus Mustal ja Aasovi merel mitte üksnes ei riku rahvusvahelisi õigusnorme, vaid võib kaasa tuua täiemahulise sõjalise konflikti ning ohustada Musta mere piirkonna riikide julgeolekut," rõhutas ta.

Ukraina nõuab ÜRO Julgeolekunõukogu kokkukutsumist

Ukraina parlamendi asespiiker Irõna Geraštšenko teatas pühapäeval, et Ukraina alaline esindaja ÜRO-s esitas pühapäeval palve kutsuda viivitamatult kokku ÜRO Julgeolekunõukogu.

"Ukraina suursaadik Volodõmõr Jeltšenko juba pöördus president Porošenko nimel julgeolekunõukogu eesistujariigi Hiina RV poole nõudmisega julgeolekunõukogu viivitamatult kokku kutsuda," on öeldud Geraštšenko Facebooki lehel. 

Ta rõhutas, et Ukraina vastu pandi toime otsene sõjaline agressioon. 

"Meil on otsene Vene Föderatsiooni sõjaline agressioon Ukraina vastu. Rünnatakse meie mereruumi," ütles asespiiker.

Ukraina algatab seoses Venemaa käitumisega OSCE eriistungi

Ukraina algatab Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eriistungi seoses Venemaa agressiivse tegevusega Ukraina laevade vastu Aasovi ja Mustal merel, teatas Ukraina alaline esindus OSCE juures Viinis. 

"Venemaa kasutas sõjalist jõudu Ukraina laevade vastu Kertši väina lähedal. Venemaa agressioon ei vaibu. Ukraina algatas OSCE alakise nõukogu eriistungi," on öeldud esinduse Twitteri postituses. 

Vahejuhtumid algasid Ukraina puksiiri rammimisega Vene piirivalvelaeva poolt

Vene piirivalvealus rammis pühapäeval Mustal Merel Krimmi ranniku lähedal "varjamatult agressiivselt" Ukraina sõjalaevastiku puksiirlaeva, teatas Ukraina merevägi varem. Venemaa aga sulges samal ajal laevaliikluse läbi Kertši väina.

Ukraina teatel sai esialgne vahejuhtum alguse, kui kolm Ukraina mereväe alust olid teel Musta mere äärsest Odessast Aasovi mere ääres asuvasse Mariupoli sadamasse. Kolmest laevast kaks on väikesed sõjalaevad.

Venemaa süüdistas Ukraina laevu ebaseaduslikus sisenemises oma territoriaalvetesse ja konflikti sihilikus provotseerimises. 

Vene piirivalvelaev Don "rammis meie puksiiri," teatas Ukraina merevägi. Kannatada said puksiirlaeva mootor, kere, reeling ja üks päästepaat, lisas merevägi. "Vene laevade tegevus meie aluste suhtes oli avalikult agressiivne."

Kusjuures rammimisest jõudis meediasse ka video, mis on filmitud Vene laeva pardal.

Ukraina teatel anti Venemaale kolme laeva teekonnast ette teada ning laevad peavad kasutama Aasovi merele jõudmiseks kõnealust piirkonda.

Merevägi teatas siis, et laevad jätkavad teed, "hoolimata Venemaa vastutegevusest", kuigi Vene piirivalvelaevad jätkavad Ukraina sõjalaevade saatmist ohtlikult lähedal.

Ukraina mereväe ülem Ihor Vorontšenko kommenteeris, et olukord oli raske ja pingeline, kuid sõjalaevade meeskonnad olevat täielikus lahinguvalmiduses võimaliku Venemaa dessandi puhul.

Kertši silla piirkonnas patrullib kaheksa Venemaa laeva, millest kaks on Musta mere laevastiku ja kuus Vene piirivalve laevad, ütles Vorontšenko.

Venemaal piirivalve üle järelevalvet pidav julgeolekuamet FSB oli omakorda teatanud, et sulges Kertši väina laevaliikluse.

Meedia teatel ei saanud laevad väina ületava Krimmi silla alt praegu läbi, sest kaks Vene puksiiri toimetasid sinna ette kaubalaeva. Ukraina mereväe sõnul olevat neile öeldud, et sillaalune laevaliiklus on suletud, sest silla juures sõitis madalikule üks tanker.

Ukraina mereväe pressiteenistus märkis, et "antud informatsiooni ei ole rahvusvaheline kaubalaevaliikluse kontrollsüsteem kinnitanud".

Venemaa süüdistas Ukraina laevu ebaseaduslikus sisenemises oma territoriaalvetesse ja sihilikus konflikti provotseerimises. 

"Kolm Ukraina sõjalaeva ületas täna hommikul kella seitsme paiku Moskva aja järgi Vene Föderatsiooni piiri ja sisenes ebaseaduslikult Vene Föderatsiooni territoriaalmere ajutiselt suletud piirkonda," teatas Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) Krimmi piiriosakond pühapäeval.

"Ukraina sõjalaevad liiguvad Kertši väina suunas. FSB piirivalveteenistus rakendab kõiki meetmeid turvalise navigatsiooni ja liikluskontrolli tagamiseks Mustal Merel, Aasovi merel ja Kertši väinas," lubas FSB.

"Nende eesmärk on selge -- luua piirkonnas konfliktiolukord," teatas FSB. Ukraina puksiirlaeva rammimist avalduses ei mainitud.

Venemaa saatis sündmuskohale ka kaks lahingukopterit ja sõjalennukid.

Meedias on avaldatud ka fotosid ja videomaterjale Kertši silla juures olevast suurest tankerist, mida saatis veel mitu alust.

Laevaliikluse peatumist Krimmi silla alt kinnitas ka Vene telekanal Rossija 24. Telekanal kinnitas ka Vene sõjaväekopterite lendu Kertši silla juures. Liiklust üle Kertši siis ei piiratud, silda ületavad nii sõidu- kui veoautod.

Samuti on videomaterjali sellest, kuidas Ukraina laevad läbipääsu ootavad.

EL ja NATO kutsusid Venemaad deeskaleerima olukorda Kertši väinas

Euroopa Liit ja NATO kutsusid pühapäeval Venemaad üles taastama laevade vaba läbipääsu Kertši väinast ning deeskaleerima olukorda. 

"Pinge Aasovi merel ja Kertši väinas kasvas täna märgatavalt pärast intsidenti Vene ja Ukraina sõjalaevade vahel .... Me ootame, et Venemaa taastab vaba läbipääsu Kertši väinast, ning ärgitame kõiki tegutsema äärmiselt vaoshoitult, et viivitamatult deeskaleerida olukorda," on öeldud ELi-i välisteenistuse avalduses. 

EL märkis, et ebaseaduslik Kertši silla rajamine samaaegselt Aasovi mere militariseerimisega on viinud sõjalaevade liikluse karmimale kontrollile Kertši väinas. 

"Euroopa Liit ootab, et Venemaa lõpetab kontrollid viivitamatult," lisati avalduses. 

NATO kutsus oma avalduses samuti üles vaoshoitusele ja olukorra deeskaleerimisele. Allianss ärgitas Venemaad tagama vastavalt rahvusvahelisele õigusele takistamatut ligipääsu Ukraina sadamatele Aasovi meres.  

Eesti välisminister mõistis hukka Venemaa tegevuse Aasovi merel

"Eesti mõistab hukka Venemaa rünnaku Ukraina mereväealuste vastu Kertši väinas ning kutsub Venemaad üles seda rünnakut koheselt lõpetama, vabastama laevad ning võimaldama neil takistamatult liikuda Ukraina sadamatesse. Tegemist on Venemaa poolse teadliku pingete eskaleerimisega, rahvusvahelise õiguse jõhkra rikkumisega ning agressiooniga Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu," teatas välisminister Sven Mikser.

Sarnased avaldused tegid ka Läti ja Leedu välisminister.

Läti välisministri Edgars Rinkēvičsi sõnul rikkus Venemaa pühapäeval Kertši väinas rahvusvahelist õigust. 

"Jälgin tähelepanelikult häirivaid uudiseid Aasovi merelt. Merevedude blokeerimine Kertši väina kaudu ja Ukraina mereväe ründamine on Venemaa poolt selge rahvusvahelise õiguse rikkumine, mille rahvusvaheline üldsus peab hukka mõistma," kirjutas minister Twitteris.

"Venemaa peab astuma samme olukorra deeskaleerimiseks," lisas ta.

Leedu välisminister Linas Linkevičius mõistis pühapäeval hukka Venemaa tegevuse Ukraina laevade suhtes Mustal ja Aasovi merel, nimetades seda õigusrikkumiseks. 

"Me mõistame otsustavalt hukka Venemaa ülemineku Kertši väina füüsilisele blokeerimisele ja Ukraina laeva rammimise," kirjutas minister Twitteris.

"Seda ei saa kvalifitseerida kuidagi teisiti kui agressiooniakti ning veel üht rahvusvahelise mereõiguse rikkumist. Seesugune tegevus õõnestab kogu piirkonna julgeolekut," lisas ta.