Keskmine palk püsib 1300 euro lähedal ({{commentsTotal}})

{{1543471800000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Keskmine brutokuupalk kasvas tänavu kolmandas kvartalis mullu sama perioodiga võrreldes 7,5 protsenti 1291 euroni.

Keskmine palk oli juulis 1296 eurot, augustis 1286 eurot ja septembris 1292 eurot.

Reaalpalk, mis võtab arvesse hinnatõusu mõju, tõusis tarbijahindade kasvu tõttu aeglasemalt kui keskmine brutokuupalk.

Kolmandas kvartalis oli reaalpalga tõus 3,8 protsenti. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.

Keskmine palk oli kolmandas kvartalis jätkuvalt kõrgeim finants- ja kindlustustegevuses (2066 eurot) ning info ja side tegevusalal (2181 eurot).

Maakonniti oli kõrgeim keskmine brutokuupalk Harju (1435 eurot) ja Tartu (1272 eurot) maakonnas ning madalaim Hiiu (927 eurot) ja Valga (968 eurot) maakonnas.

Mediaanväljamakse kasvas aastaga 10 protsenti 1000 euroni

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel kasvas kolmanda kvartali mediaanväljamakse aastaga 10 protsenti 1000 euroni.

Töötajatele tehtud väljamaksete summa oli 1,97 miljardit eurot ja väljamakse tehti 580 670 inimesele. Võrreldes 2017. aasta kolmanda kvartaliga suurenes mediaan 91 euro võrra ehk 909 eurolt 1000 euroni, siis tehti väljamakseid 568 281 inimesele summas 1,77 miljardit eurot ehk ligi 196 miljonit eurot vähem.

Maakondade võrdluses oli 2018. aasta kolmandas kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Viru maakonnas, vastavalt 1117 eurot ja 800 eurot. Maakondade mediaanväljamaksed leiate manusest.

Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR, BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: