Eelkõige Prantsusmaa survel on Euroopa Liidu rahandusministrite päevakorras maksu sisseseadmine internetifirmadele. Ettepanek puudutaks praegu alla 200 suure käibega ettevõtte, nagu Google või Facebook, kellel tuleks hakata maksma kolm protsenti vastava riigi äri käibe pealt. See oleks ajutine lahendus, kuni OECD pakub välja uue rahvusvahelise põhimõtte, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Praegu on vastasseis sellele ajutisele lahendusele põhjustatud just sellest, et käive ja kasum on siiski väga erinevad asjad ja nii kaua, kuni me ei ole suutelised välja arvutama, milline on see kasumi osa, mis igale riigile kuulub, kus ettevõte tegutseb, ei ole siiski õiglane ja õige lähtuda käibest. Need on siis argumendid, mida toovad need riigid, kes on sellele vahepealsele lahendusele vastu," kommenteeris rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

Lisaks ohule sattuda vastuollu rahvusvaheliste maksureeglitega ei taha madalate maksudega riigid nagu näiteks Iirimaa kaotada tulu sinna registreeritud ettevõtetelt. Samuti kardetakse USA vastukäiku, sest maksulöök tabaks eelkõige USA firmasid. Prantsusmaa ei ole siiski lootust kaotanud.

"Läbirääkimised on keerulised. On palju jagatud arusaamist, aga on ka tõesti neid, kes kardavad ameeriklaste kättemaksu. Aga Euroopa peab kaitsma oma huvisid, seda õiglaselt ja täielikus vastavuses Euroopa ning rahvusvahelisele õigusele," selgitas Prantsusmaa majandus- ja rahandusministeeriumi pressiesindaja Chantal Hughes.

Rahandusministrid arutavad digimaksu Brüsselis teisipäeval.

"Vaadates täna seda meelsust, siis ma millegipärast arvan, et homme nii lihtsalt see digimaksu teema siin ei edene," nentis Eesti rahandusminister Toomas Tõniste.

Kui see ettepanek siiski toetuse leiab, loodavad Euroopa Liidu liikmesriigid saada aastas maksutulu viis miljardit eurot, Eesti puhul tähendaks see alla miljoni euro.