Vestager kritiseeris intervjuus tehnoloogiahiide isikuandmete väärkasutamise ja kodanike õiguste kaitsel läbikukkumise eest. Ta lisas, et Euroopa Liidu uued digiandmeid puudutavad reeglid on inimeste õigustele rohkem kaitset pakkumas, kuid vajadus suuremate ja sihikindlamate sammude järele on üha kriitilisem.

"Viimase 12 kuu jooksul on meie suhe tehnoloogiaga muutunud tumedamaks ja segasemaks, sest on saanud üha selgemaks, et tehnoloogia säravat potentsiaali ohustab digiandmete väärkasutamine, manipuleerimine, valitsemine ilma aukartuseta kodanike ja üksikisikute õiguste vastu," selgitas ta. "On üha rohkem teadlikkust selle suhtes, et me tõesti peame midagi ette võtma ja tegema seda koos."

Voliniku sõnul on ametnike seas üha rohkem juttu, kuidas sundida tehnoloogiafirmasid olema läbipaistvamad selle suhtes, mida nad inimestelt saadud andmetega peale hakkavad.

Vestager märkis, et kõigest hoolimata on ta optimist. "Ma arvan, et see on moraalne kohustus, sest paistab, et pessimistid ei saa midagi tehtud."

Tegevusetus aga võib viia olukorrani, kus üks või kaks suurfirmat domineerivad kõike seda, mida meie isiklike andmetega tehakse.

Küsimusele, kas Euroopa Komisjon kavatseb astuda konkreetseid samme monopolide lõhkumiseks või võtta midagi ette turgudel, kus mõne firma domineerimine ohustab vaba konkurentsi, vastas konkurentsivolinik, et kuigi minevikus on suurkontsernide tükkideks jagamine Brüsselile hästi sobinud, ei pruugi tehnoloogiasektori väga kiiret arengut arvestades selline strateegia kõige sobilikum olla.

Selle asemel tuleks Euroopa Komisjonil vaadata, kuidas suurfirmad andmetele ja ressurssidele ligi pääsevad, ja selle kaudu nende võimu kärpida.