Narkouimas tabatuid tahetakse trahvimise asemel suunata ravile
Politsei võimalusi suunata narkouimas tabatud inimene karistamise asemel hoopis ravile, soovitakse laiendada ka Tallinnast kaugemale.
Tänavu suvel panid Tervise Arengu Instituut (TAI) ning politsei ja piirivalveameti põhjaprefektuur tööle kaks pilootprojekti nimedega VALIK ja SÜTIK. Nende mõlema eesmärk on suunata narkouimas tabatud inimene karistamise asemel abi saama, kuid oma olemuselt on projektid küllalt erinevad. SÜTIK programmi suunatakse neid, kes on oma eluga juba päris korralikult kimpu sattunud ja kes on reeglina ka politseile tuttavad.
"Me võisime sellises raskes sõltuvuses isikuid ka iga päev tänavalt tabada, võib-olla ka kainenema toimetada ja neile ka tarvitamise eest trahve määrata. Aga see tsükkel kordus ja kordus ja oli selge, et siin tasub mõelda ka muudele lahendustele peale karistamise," rääkis põhja prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse juht Rait Pikaro
TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise keskuse juhataja Aljona Kurbatova sõnul on SÜTIK oma olemuselt tugiisiku teenus. Ehk programmiga liitumine ei tähenda eos võõrutusravi. Tugiisiku abil mõeldakse inimese probleemid läbi ja hakatakse neid tasapisi lahendama ning just selles järjekorras, mis inimesele endale oluline.
"Kui tema jaoks on olulisem enne saada selgust oma võlgadega, mis on ka tihti väga suur probleem, siis tehakse see enne. Ja me näeme juba esimese poole aasta pealt, et mingil hetkel tekib ka see soov minna nõustamisele või ravile," ütles Kurbatova.
Pikaro lisas, et muidugi on ka neid, kes pärast programmiga liitumist uuesti politsei juurde jõuavad.
"Ka maailma praktika näitab, et eks seda abi tuleb sõltlasele enne mitmel korral pakkuda, enne, kui ta jõuab sellele arusaamisele, et ta seda abi vajab ja tahab vastu võtta. Selles mõttes oleme me kannatlikud ka siis, kui esimesel korral ei ole õnnestunud sõltuvusest vabaneda," märkis Pikaro.
Novembri lõpuks oli karistuse asemel SÜTIK programmi valinud 90 inimest. Päris ise oli programmiga liitunud veel 27 inimest ning Kurbatova sõnul plaanitakse laiendada koostöö ka Ida prefektuurini. VALIK programmi, kuhu oodati samuti poole aastaga 100 inimest, on kasutatud vähem. Kokku 38 inimest, kellest suurem osa on pöördunud ise. VALIK programm on pigem nõustamisteenus ja mõeldud neile, kes soovivad vähendada oma kanepitarvitamist.
Pikaro ütleb, et ühelt poolt jääb neile kanepiuimas inimesi vähem silma, samuti valivad nemad pigem väärteomenetluse.
"VALIK programmist keeldujaid on rohkem, kui SÜTIK programmist. Ja tuleb ette inimesi, ka noori inimesi ja nende vanemaid, kes arvavad, et sellel ei ole mõtet ja kes ei näe nii suurt ohtu, et peaks oma käitumist muutma," sõnas Pikaro.
Siiski usuvad nii Pikaro kui ka Kurbatova, et võimalus VALIK programmiga liituda peaks kindlasti alles jääma. Aga kommunikatsioonis püütakse seda tulevast aastast tutvustada veel rohkem neile, kes sooviks nõustamisele ise pöörduda.
"On väga mitu juhtumit juba ka selle väikse arvu sees, kus inimene käib selle programmi ehk kuus kohtumist lõpuni ja ütleb, et sellest on talle olnud väga suur abi. On inimesi, kes tulevad kohtumisele arvates, et nad täidavad selle nõudmise ära, mis on neile politsei poolt tehtud ja siis ikkagi jäävad lõpuni käima, kuna nad saavad aru, et neil on sellest programmist abi," sõnas Kurbatova.
Toimetaja: Urmet Kook