Rootsi parlament Löfveni uuesti peaministriks ei soovinud
Rootsi parlamendis leidis reedel aset hääletus, millega hääletati maha senise sotsiaaldemokraadist peaministri Stefan Löfveni kandidatuur järgmise valitsusjuhi ametikohale.
Löfveni vastu hääletas 200 Riksdagi saadikut, teda toetas 116 rahvaesindajat, vahendas Yle.
Senist peaministrit toetasid hääletusel tema enda erakond ehk sotsiaaldemokraadid, Vasakpartei ja rohelised. Tema vastu aga hääletasid kõik neli paremtsentristlikkusse blokki kuluvat erakonda ning Rootsi Demokraadid.
Tegemist on juba teise korraga pärast septembris toimunud valimisi, kui Rootsi parlament lükkab tagasi peaministriks pürgiva poliitiku kandidatuuri. Novembris tabas samasugune saatus ka Mõõduka Koalitsioonipartei juhi Ulf Kristerssoni kandidatuuri.
Seaduse järgi tuleb korraldada uued valimised, kui peaministrikandidaat neljal korral parlamendis läbi kukub. Seega on kaks katset veel alles ning parlamendi spiiker Andeas Norlén peab nüüd uuesti otsustama, kellele ta valitsuse moodustamise võimalust pakub.
Rootsis septembris toimunud valimised lõppesid poliitilise patiseisuga ning seni on üritanud valitsuskoalitsiooni või piisava toetusega vähemusvalitsust kokku panna nii Kristersson, Löfven kui ka Keskpartei juht Annie Lööf.
Värske uuringu kohaselt on pärast valimisi oma toetust kasvatanud natuke just Löfveni sotsiaaldemokraadid. Paremtsentristliku alliansi parteidest on toetust kasvatanud vaid Lööfi Keskpartei. Natuke on toetust kasvatanud ka paremäärmusluses süüdistatud Rootsi Demokraadid, kellega ükski teine partei pole nõus valitsuskoalitsiooni moodustama. Samas pole need muudatused piisavalt suured, mis tähendab, et ka uute valimiste korral senine patiseis tõenäoliselt jätkuks.
Rootsil pole veel valitsust, kuid järgmise aasta eelarve on parempoolne
Tähelepanuväärne hääletus toimus Rootsi parlamendis ka kolmapäeval.
Nimelt hääletas parlament maha senise vasaktsentristliku ehk Löfveni valitsuse poolt pakutud riigieelarve ning kiitis ootamatult heaks kahe parempoolse erakonna alternatiivse eelarve.
Rootsi reeglite kohaselt on ka opositsiooniparteidel võimalik riigieelarve eelnõusid hääletusele panna ning seekord saatiski edu eelnõud, mille olid koostanud Mõõdukas Koalitsioonipartei ja Kristlikud Demokraadid. Eelnõu võeti vastu seetõttu, et seda asusid toetama ka Rootsi Demokraadid.
Paremtsentristliku alliansi teised kaks parteid - Keskpartei ja Liberaalne Rahvapartei - tulid kumbki välja oma eelnõuga ning teiste eelarvete poolt ei hääletanud.
Seega peab tulevane valitsus, kui see lõpuks moodustatakse, hakkama järgmisel aastal arvestama just Mõõduka Koalitsioonipartei ja Kristlike Demokraatide poolt kokku pandud riigieelarvega. Loomulikult saab järgmine valitsus seda muuta erinevate lisaeelarvete ja muudatustega, kuid seal on ka teemasid nagu tulumaksu määr, mida saab muuta aasta jooksul vaid ühe korra.
Riksdagi koosseis pärast septembris toimunud valimisi:
Senine valitsuskoalitsioon
* sotsiaaldemokraadid (Sveriges socialdemokratiska arbetareparti ehk SAP) - 100 kohta;
* rohelised (Miljöpartiet de gröna ehk MP) - 16 kohta;
Senist valitsust toetanud jõud
* Vasakpartei (Vänsterpartiet) - 28 kohta;
Paremtsentristide allianss
* Mõõdukas Koalitsioonipartei (Moderata samlingspartiet) - 70 kohta;
* Keskpartei (Centerpartiet) - 31 kohta;
* Liberaalne Rahvapartei (Folkpartiet liberalerna) - 20 kohta;
* Kristlikud Demokraadid (Kristdemokraterna) - 22 kohta;
Muu opositsioon
* Rootsi Demokraadid (Sverigedemokraterna) - 62 kohta.
Toimetaja: Laur Viirand