Markus Villig: meie eesmärk on ehitada Taxifyga Euroopa suurim tehnoloogiaettevõte ({{commentsTotal}})

Foto: Kairit Leibold/ERR

Taxify asutaja ja juht Markus Villig rääkis aastalõpuintervjuus Johannes Trallale Taxify tulevikuplaanidest ning avaldas lootust ehitada Taxifyga Euroopa kõige suurem tehnoloogiaettevõte.

Taxify väärtus ületas tänavu selle paljude jaoks maagiliseks peetava ühe miljardi dollari piiri. Nagu ma aru saan, siis sinu enda igakuine sissetulek jääb nende Tallinna usinamate taksojuhtide omale veel alla. Miks see nii on?

See hakkab kõik sellest peale, et mis filosoofiaga igaüks oma ettevõtet ehitab. Minu puhul see on selgelt pikk perspektiiv. Esimesed mitu aastat ma ei võtnud ettevõttest üldse palka või miinimumpalka, et kuidagi ära elada. Nüüd, kui meil läheb paremini, on see filosoofia endiselt alles. Ma pigem jätan nii palju raha kui võimalik ettevõttesse ja mõtlen selle peale, kuidas meil läheks hästi kümne aasta pärast. Mulle tundub, et see on iga ettevõtte algusaastatel tavaliselt selline peamine filosoofia, aga enamik ettevõtteid kaotavad selle ajapikku ära. Meil on see veel alles ja see on üks peamine põhjus, miks meil hästi läheb.

Lõppevast aastast - on need ainult õnnestumised, mis sulle meelde jäävad või läks midagi ka valesti?

Iga aasta ettevõtet tehes, ma arvan, et kõik inimesed teavad, tuleb ette nii palju vigasid, et pigem jäävad need meelde ja nendest tuleb õppida. Üks hea näide sellest on, et me ei tegelenud näiteks turvalisusega piisavalt. Olles Eestis, tundub tegelikult kummaline, et taksonduses ei ole ju väga tihti mingeid suuri õnnetusi, röövimisi, vägivalda, et miks sellega tegeleda. Aga kuna meil on pool äri Aafrikas, me tegutseme seal kuues riigis, meil on juba mitusada töötajat, siis on tihti raske ennast panna sinna õigesse perspektiivi, mida seal inimesed kohapeal tunnevad ja mis teenus seal on. Me alles nüüd, see aasta hakkasime korralikult turvalisusega tegelema ja selletõttu juhtus palju rohkem õnnetusi ja röövimisi, mida me oleksime võinud päästa. Ongi keeruline, sellist globaalset äri juhtides tulebki aru saada, et iga riik on erinev.

Johannes Tralla Autor: Kairit Leibold/ERR

Ma saan aru, et on üsna tavaline, et mitmes Aafrika riigis, kus te tegutsete, inimesed selle asemel, et helistada kiirabisse, kutsuvad Taxify äpist endale auto järele, kui midagi tõsist juhtub. Miks see nii on?

Jah, see on meie poolest alati selline probleemile lähenemine, et mida suurem on probleem, seda suurem on võimalus. Kui me vaatasime mitu aastat tagasi Aafrikat, siis meile tundus, et see on ideaalne koht, kuhu Taxify teenus viia, sest puuduvad lihtsalt head transpordiviisid, paljudel inimestel ei ole autosid. Seal on umbes kümme korda madalam auto omamise tase kui Eestis. Ühistransport on väga kehval tasemel ja ka riiklikud teenused nagu kiirabi või politsei ei ole hästi kättesaadavad. Me mõtlesimegi, et Taxify oleks seal ideaalne lahendus. Me võtame tuhanded juhid, kes täna tihtipeale on töötud, ja anname neile võimaluse vedada teisi inimesi ringi sinna, kuhu neil on vaja. Tänaseks on meil teenus nii hea, et paljud inimesed kasutavadki seda näiteks kiirabi asemel. Reaalselt Taxify jõuab sinuni näiteks Johannesburgis paari minutiga ja kiirabil läheb kõige kiiremini 30 minutit. Kui juhtub õnnetus, siis reaalselt kõige parem viis, kuidas abi saada, ongi Taxifyga haiglasse sõita. Ega me ise ei kujutanud ka seda ette, aga meil kohalikud kliendid ise ütlesid pärast seda, kui mõni õnnetus oli toimunud, saatsid meile tagasisidet, et suured tänud, ma ei teagi, mis oleks juhtunud, kui Taxifyd poleks olnud, ma ei olekski abi saanud.

Aga see tegevusvaldkond pilvitu ei ole. Ma saan aru, et see on üsna tavaline, kui mõni Taxify auto matšeeterünnaku tagajärjel kaduma läheb. Kui palju sellist jama juhtub?

Tuleb öelda, et kui teeme miljoneid ja miljoneid sõite igal nädalal, siis muidugi tuleb ette igasuguseid probleemseid juhtumeid. Tegelikult on meil konkreetselt ka taksotellimises veel teekond mitu-mitu aastat veel ees. Esimene asi, mis me teeme, on Aafrikas turvalisusega tegelemine. Et kuidas me tuvastame käigu pealt, et sellel tellimusel toimub midagi kummalist - näiteks juht kasutab teist trajektoori kui see, mida me eeldasime, et ta kasutab või läheb liiga pikalt aega või me näeme, et poole sõidu pealt näiteks kliendi telefoni või GPS-i enam ei ole seal auto peal. Et kuidas me selliseid asju tuvastame ja saadame siis näiteks politseisse või meie oma klienditugi näiteks helistab ja kontrollib. Viis aastat tagasi, kui me hakkasime seda Tallinnas lihtsalt tegema, et kuidas me viime inimese ja takso kokku, siis muidugi me ette ei näinud, et peame hakkama ühel päeval selliseid probleeme lahendama. Aga liigutades miljoneid inimesi nädalas, siis tegelikult see on päris päevakajaline teema.

Kas saabub ka see päev, kui ma saan Taxifyga näiteks suvilasse sõita või kui mul on mööblipoes välja valitud natuke suurem diivan kui mu autosse mahub, siis selle koju viia?

Jah, see on juba suurem teema, kuidas kogu linnatransport muutumas on. Viimased viis aatsat me oleme viinud inimesi kokku juhtidega, kellel on auto ja vaba aega. Aga see ilmselgelt ei lahenda kõiki liikumisvajadusi ära. On miljoneid sõite, mis on väga lühikesed, paar kilomeetrit, inimene liigub üksi, ilm on hea. Meil ei ole selle jaoks vaja tegelikult kahetonnist autot, et seda sõitu lahendada. Palju optimaalsem on kasutada jalgratast või mõnda uue põlvkonna elektrisõidukit ja see on esimene probleem, mis me lahendame. Muidugi, nagu sa mainisid, on väga palju pikki sõite. On näiteks vaja nädalavahetusel sõita mitusada kilomeetrit või on vaja vedada kaupa, täna Taxify ei lahenda ka seda sinu jaoks veel ära. Aga tulevikus me tahamegi katta kõik sellised transpordiviisid, et inimesel olekski üks rakendus - tahab kuhugi minna, midagi liigutada, võtab Taxify äpi lahti ja me lahendame selle ära.

Mis sa arvad, kas aeg on sealmaal, et peaks autode arvelt jalgratturitele ja jalakäijatele rohkem ruumi tegema?

Jah, meil on küll platvormil 500 000 autojuhti, aga selge on see, et see ei ole lõplik lahendus. Kui võidelda sellega, et iga inimene ei pea omama autot, siis selline nõudluspõhine auto kasutamine kasvab. Täna Taxify on linnaliikluses nii väike protsent, ainult 2-3 protsenti linnasõitudest tehakse üldse taksodega ja suurem osa tehakse enda isiklike autodega. Me näeme, et esimene probleem on see, kui anda rohkem ruumi jalgratastele ja vähendada parkimiskohti, siis see muutubki palju optimaalsemaks. Et kasutada siis nõudluspõhist transporti, tellida endale näiteks takso, kui seda vaja on või siis teisel juhul, kui on lühike sõit, võttagi jalgratas rendiks või võtta näiteks mõni väike elektrisõiduk nagu tõukeratas või mopeed. Meil on tegelikult juba kümned tuhanded sellised elektrilised tõukerattad juba ostetud ja me praegu plaanimegi, et kevadel hakata neid rohkematesse Euroopa linnadesse tooma ja Tallinn on kindlasti üks esimesi, kus me seda pilooti proovime. Me hakkamegi Taxifyna olema üks esimesi, kes siis üritab seda muuta populaarseks ja asendada keskkonnakahjulikud suured autosõidud pigem väikeste elektrisõidukitega.

Aasta eelviimasel päeval on igati kohane vaadata ka tulevikku. Eriti arvestades neid debatte, mis siin valimiste eel Eestis käivad. Kus sina neid kitsaskohti näed? Mille taga Eesti areng tegelikult praegu seisab?

See on mulle päris südamelähedane teema ja huvitav ongi see, et me tegelikult arutame seda päris tihti erinevatel konverentsidel või muudel üritustel, kus me satume kokku teiste ettevõtjatega, et mida näevad, et on probleemid. Ja huvitav on see, et enamik ettevõtjaid toovad alati välja ühe ja sama probleemi - kõik ütlevad, et peaks panustama rohkem haridusse. Ja siis, kui ma vaatan, mis toimub valimisdebattidel, millest räägivad poliitikud, siis kuidagi see teema ei tule üldse nii tihti üles kui seda näiteks ettevõtjad üles toovad. Ma näen, et kui me sellega praegu ei tegele, siis Eesti majandusel ei ole väga selget ja head tulevikku ees kümne aasta pärast.

Johannes Tralla ja Markus Villig Autor: Kairit Leibold/ERR

Mida sa silmas pead, et peaks panustama haridusse?

Üldjoontes on väga selge, et järgmise 20 aastaga muutub tehnoloogia meie eludes ja ka majanduses palju suuremaks osaks kui ta on seda seni olnud. Selge on see, et me ei saa edasi sellega, et meil on lihttööjõud. Me peame koolitama inimesi, kes saavad aru, mida see tehnoloogia täpselt teeb ja ise sinna panustama, juhtima ja suunama. Täna ma lihtsalt näen, et Eesti haridus ei ole selleks mitmes mõttes valmis. Kõige olulisemalt see taandub lõpuks õpetajatele. Kui me vaatame täna, mis on Eesti õpetajate seis, siis see on üks Euroopa kehvemaid, ehkki samal ajal meie senised eksamitulemused ja õpilaste testitulemused on ühed Euroopa parimad.

See on ju paradoksaalne. Siis võib öelda, et need õpetajad ju teevad tegelikult väga head tööd.

Just. Aga probleem ongi selles, et tänased eksamitulemused näitavad seda, mis on toimunud viimased kümme aastat ja viimased kümme aastat ongi see seis olnud päris hea. Aga see ei tähenda, et see on väga hea ka kümne aasta pärast. Kui me vaatame, mis seda oskab ennustada, siis see pigem sõltub sellest, milline on tänane õpetajate seis ja õpetajate seis on päris kehv. Kui me vaatame palgatasemeid võrreldes teiste riikidega, kui me vaatame õpetajate vanust. Täna Eestis on umbes viiendik õpetajaid, kes on üle 60 aasta vanused. Üle 20 protsendi on üle 65 aasta vanused, mis tähendab, et mõne aasta pärast nad lähevad suures osas pensionile. Ja pealekasvu täna ei ole. Ehk siis, kui me mõtleme ette, mis viie või kümne aasta pärast juhtub, siis meil ei ole lihtsalt klassiruumide ette häid inimesi panna.

No poliitikud ütlevad selle peale, et tore küll, aga raha ei ole. Kas sina näed neid kohti Eestis esiteks, kust seda raha võtta riigieelarvest või siis teistpidi, kas sa oleksid ettevõtjana valmis panustama? Näed sa mingeid võimalusi, et me kõik saaksime, eriti ettevõtjad panustada Eesti haridusse rohkem?

Jah. Tulebki mõlemast poolest selle probleemiga tegeleda. Üheltpoolt jah, meil oleks vaja poliitikuid, kes olekski piisavalt riigimehelikud ja mõtlevad ette mitte ühe valimistsükli, et kuidas saada praegu hääli, vaid mõtlevad ette, millest on kasu viie ja kümne aasta pärast. Ja tehagi need ohverdused, et tõmmata erinevatest valdkondadest kokku ja täna panustada haridusse, et meil oleks reaalselt kümne aasta pärast hea tulevik. Ja muidugi teiselt poolt ettevõtjad saavad kaasa aidata. Näiteks praegu tehnoloogiaettevõtete poolt meil ongi tekkinud grupp inimesi, kes on lihtsalt eraalgatuslikult oma aega ja raha hakanud panustama erinevate haridusprogrammide toetuseks. Ma loodan, et sellist huvi ja erasektori algatust tekib veel juurdegi.

Suur aitäh sulle, Markus selle intervjuu eest. Ja Taxifyle vist jääb soovida, et järgmine aasta jõuaksite Uberist kasutajate poolest ette. Võib see juhtuda?

Jah, meie eesmärk ongi Taxifyga ehitada Euroopa kõige suurem tehnoloogiaettevõte. Me oleme seal juba paarikümne suurima hulgas, aga otsimegi häid talente, et see järgmise viie aastaga ära teha.

"Aasta säravaimad tähed" on ETV ekraanil pühapäeval, 30. detsembril kell 21.30.

Toimetaja: Rutt Ernits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: