Mäggi ütles intervjuus ERR.ee veebisaatele "Otse uudistemajast", et Jõhvi riigigümnaasiumi direktor Tatjana Ait tegi talle selgeks, et kui need vähesed eestikeelsed lapsed panna suurtes koolides kokku venekeelsete õpilastega, saavad neist vähestestki eestlastest piltlikult venelased.

"Direktor tegi lihtsalt selgeks, et seal juhtub selline asi, et sellest väikest arvust eestlastest selle protsesse tulemusena - kui kõik koolid oleks ainult eestikeelsed - toimub vastupidine asi ja nendest eestlastest saavad seal kohapeal venelased. Vene keelt kõnelevate laste hulk on juba praegu eesti koolides väga suur. Vanemad panevad oma lapsi eesti koolidesse, et nad õpiks ära eesti keele. Nii et kõik loosungid poliitikas võivad tuua ju mõned hääled, aga kui neid ellu viia, siis sa võid näha, et saavutad hoopis vastupidise tulemuse, nagu konkreetselt Ida-Virumaal on," rääkis Mäggi.

"Kõik kes leiavad, et on võimalik n-ö eneseabiõpikus toodud punktide põhjal asjad ära teha nii, et kõik eestlased on ühe mõtteviisiga ja venelased on täpselt sama mõtteviisiga, siis seda kindlasti ei juhtu," lisas ta.

Mäggi öeldut rõhutas hiljuti ka Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev, kes kirjutas oma arvamusloos, et aastakümneid on Kohtla-Järvel olnud peamine eestluse hoidja Järve gümnaasium, mis jätkab edaspidi vaid põhikoolina.

"Kohtla-Järvel järgmisel aastal tegevust alustav riigigümnaasium sünnib sama põhimõtte järgi nagu Jõhviski. Sinna koondatakse kõik linna gümnasistid. Eesti emakeelega õpilaste osakaal jääb selles hiidkoolis umbes 15-20 protsendi kanti ehk selgesse vähemusse," seisis arvamusloos.

"Kummaline on, et poliitikud räägivad jätkuvalt eestluse tugevdamise vajadusest Ida-Virumaal, aga samal ajal kaotavad ise ära selle kõige tugevamad hoidjad − eestikeelsed gümnaasiumid," kirjutas Gamzejev.

Haridusministeeriumi senisel hinnangul reformid ohtu eestlusele ei kujuta.