Eestikeelse gümnaasiumi sulgemine Kohtla-Järvel seab eestluse Ida-Virumaal löögi alla, kirjutas Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev arvamusloos. Ta ütles, et Järve gümnaasium, mis on näidanud häid õpitulemusi, suletakse ja avatakse riigigümnaasium, kus Eesti emakeelega õpilaste osakaal vähemusse jääb.

"Kohtla-Järvel järgmisel aastal tegevust alustav riigigümnaasium sünnib sama põhimõtte järgi nagu Jõhviski. Sinna koondatakse kõik linna gümnasistid. Eesti emakeelega õpilaste osakaal jääb selles hiidkoolis umbes 15-20 protsendi kanti ehk selgesse vähemusse," seisis arvamusloos.

"Kummaline on, et poliitikud räägivad jätkuvalt eestluse tugevdamise vajadusest Ida-Virumaal, aga samal ajal kaotavad ise ära selle kõige tugevamad hoidjad − eestikeelsed gümnaasiumid," kirjutas Gamzejev.

Gamzejev viitas Järve gümnaasiumi vilistlase, kauaaegse eesti keele õpetaja ja kogu Eestis tuntud rahvatantsujuhi Urve Kilgi aasta tagasi öeldule, et eestikeelse gümnaasiumi kaotamine Kohtla-Järvel oleks sealse eestluse täielik hävitamine.

Haridusministeerium: riigigümnaasium Kohtla-Järvel eestlust ei ähvarda

Haridus-ja teadusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal ütles ERR-ile saadetud kommentaaris, et üles tulnud mured ei ole põhjendatud ja eestlus ohus ei ole.

"Koolide avamine ja liitumine on koolivõrgu arendamise loomulik osa. Riigigümnaasiumi rajamise lepingule alati eelnevad pikad läbirääkimised kohaliku omavalitsusega. Vastav kokkuleppe oli Kohtla-Järve linnavalitsusega sõlmitud juba 2014. aasta mais. Kohtla-Järve riigigümnaasium avab uksed järgmisel õppeaastal ja praegu ei ole enam võimalik tehtud otsuseid tagasi pöörata.

"Ebakindlus tuleviku ees on arusaadav, oleme näinud ka teistes Eesti piirkondades nii eesti kui vene kogukonna hirmu, et üheskoos õppides võivad keel ja kultuur kaduda. Jätkusuutlik eestikeelne haridus on riigi prioriteediks ning ühtse gümnaasiumi loomine aitab tagada igale õpilasele võrdsed võimalused kodulähedase kvaliteetse eestikeelse hariduse saamiseks. Iga riigigümnaasium on omapärane ning ka Kohtla-Järve riigigümnaasiumi loomisel arvestatakse kohaliku kogukonna huve ja otsitakse just sellele piirkonnale sobivaim lahendus," kommenteeris Trummal.

Trummal rääkis, et erineva kultuuritaustaga õpilaste üheskoos õppimine loob keelekeskkonna, mis aitab parandada eesti keelest erineva emakeelega õpilaste eesti keele oskust, tutvustada neile eesti kultuuri ja jagada Eesti ühiskonna väärtusi. "Eestlust see ei ähvarda, pigem vastupidi - õppides oma emakeeles, saavad eesti emakeelega õpilased ka teise kultuuri- ja keelekogemuse. Teiste kultuuride tundmine avardab maailma ja suunab enam väärtustama oma keele ja kultuuri eripära. Seda näeme ka teiste riigigümnaasiumi näitel. Õpilased on samuti korduvalt andnud postiiivset tagasisidet sellele õppemudelile," lausus ta.

Trummali sõnul on kogemused näidanud, et hariduse kvaliteedi langemisega seotud mured ei ole olnud õigustatud, kuna riigigümnaasiumite loomisel panustatakse tugevalt sellesse, et uus kool pakuks parimaid õppimisvõimalusi, muuhulgas värvates meeskonda tugevamaid õpetajaid ning kindlustades õppimist ja õpetamist soosiva keskkonna.