Otseselt hääletati eelnõu üle, mille oli esitanud Rahvuslik Liit ja milles kutsuti üles ränderaamistikku mitte toetama. Eelnõud toetas 43 rahvasaadikut, ränderaamistiku heaks kiitmist toetas ehk eelnõu vastu hääletas 31 seimi liiget, vahendas Läti ringhääling.

Ränderaamistiku vastased olid Rahvusliku Liidu, Uue Konservatiivse Partei ja KPV LV ridadest ning nendega liitus osa Talurahva ja Roheliste Liidu (ZZS) saadikutest.

Deklaratsioon, millega Läti seim paneb valitsusele ette mitte ühineda ÜRO ränderaamistikuga, on esimene uue seimi poliitiline avaldus üldse, sest Ukraina toetamine lükati neljapäevaselt järgmisele istungile. Deklaratsioonis leitakse, et ränderaamistik on vastuoluline, pärsib rahvisriikide otsustusõigust ja et migratsiooniprobleemid tuleks lahendada seal, kus need tekivad - Euroopa Liidu välispiiridel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Lubada Läti esindajail neil tingimustel ÜRO ränderaamistikule alla kirjututada on vastutustundetu," sõnas seimi liige Julija Stepanenko.

Koosmeele, Uue Ühtsuse ja erakonna Arengu Eest/Poolt saadikud arvasid, et ränderaamistiku võib eaks kiita. Kohal viibinud saadikutest üheksa otsustas hääletamata jätta.

Oli neid saadikuid, kes tõid Eesti ja Leedu liitumisotsust eeskujuks, kuid osa saadikuid mõistis selle ka hukka.

"Mul on kahju, et Eestis ei õnnestunud hääletades saada sellist tulemust. Kuid ma ei soovi arvustada Eesti sisepoliitikat, see on Eesti suveräänne otsus. Võimalik, et pärast valimisi olnuks tulemus teistsugune. Kuid praegu - on nagu on," kommenteeris seimi liige Janis Dombrava.

Ränderaamistiku toetajad leiavad, et Läti satub nüüd välispoliitiliselt keerulisse olukorda.

"Kui me ise otsustame kõrvale jääda ja mitte osaleda globaalse migratsiooni aruteludel, ei suuda me ka seista oma huvide eest selles küsimuses," arvas Läti seimi Euroopa asjade komisjoni esimees Vita Anda Terauda.

Lätis ei toonud ränderaamistiku arutelud kaasa valitsuskriisi, sest uut valitsust lihtsalt veel pole.

"Meid hirmutatakse isolatsiooni jäämisega. Selline mõtlemine tuleb ära muuta. Siin saalis tuleb hakata mõtlema meie rahvusriigi huvidele," kõneles peaministrikandidaat Aldis Gobzems.

Valimisjärgsete koalitsioonikõneluste ajal kohusetäitjaks olev valitsus andis otsustusõiguse seimile, sest senises valitsuses, mille moodustavad ZZS, (vana) Ühtsus, Rahvuslik Liit ja parteitud ministrid ei saavutatud ÜRO ränderaamistiku asjus üksmeelt.

Parlamendile andsid küsimuse otsustamiseks ka Eesti ja Leedu, kuid erinevalt Lätist, näitasid nende riikide parlamendid ränderaamistikule rohelist tuld.

Seimi hääletus on vormiliselt nõuandev, kuid valitsus on andnud varem mõista, et tegutseb seimi poolt tehtud otsuse kohaselt.

ÜRO ränderaamistiku on praeguse seisuga lükanud tagasi USA, Austraalia, Iisrael, Poola, Bulgaaria, Ungari, Tšehhi Vabariik, Austria ja Slovakkia. Vaidlusi on see tekitanud näiteks Eestis, Hollandis, Belgias ja Horvaatias ning konservatiivsed, rahvuslikud või paremäärmuslikud parteid on selle hukka mõistnud näiteks Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Taanis.

Täpsem ülevaade kõikide Euroopa Liidu riikide kohta pole hetkel veel kindel, sest mõnes riigis pole ränderaamistikust olulist siseriiklikku teemat tõstatunud, teistes riikides on heakskiidu protseduur veel pooleli, näiteks suure tõenäosusega lükkab ränderaamistiku tagasi ka Itaalia, kus valitsuses on teravalt migratsioonivastane erakond Liiga, kuid eitava otsuse vormistamiseni pole ametlikult veel jõutud.