Tegemist oli poliitilise avaldusega, mis väljendab riikide soovi leppida kokku rännet puudutavates üldistes põhimõtetes, vahendasid AFP ja ERR-i teleuudised.

Dokument on selle 7. artikli kohaselt õiguslikult mittesiduv koostööraamistik, aga kuna selles soovitatakse lihtsustada seaduslikku migratsiooni, pakkuda sisserändajatele teenuseid ja karmistada karistusi sisserändajate vastaste vihakuritegude eest, pelgavad selle vastased, et lõpuks sunnib see tegema muudatusi ka siseriiklikes seadustes.

Euroopa riikidest on olnud ÜRO ränderaamistiku vastu Austria, Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Poola, Läti, Bulgaaria ja Itaalia. Mitmetes riikides on teema põhjustanud palju siseriiklikke vaidlusi, seda ka valitsuskoalitsioonide tasandil.

Viimaste hulka kuulub ka Eesti, kus ränderaamistik tekitas vaidluse valitsuskoalitsioonis ning see pälvis toetava avalduse alles riigikogu hääletuse näol. Valitsuses sõlmitud kompromissi kohaselt Eesti esindajad Marrakechi konverentsil ei osale.

Mujalt maailmast on ränderaamistiku vastu olnud USA, Austraalia, Iisrael, Tšiili ja Dominikaani Vabariik.

Pärast konverentsi Marrakechis toimub 19. detsembril ÜRO peaassambleel hääletus resolutsiooni üle, millega ränderaamistik ametlikult heaks kiidetakse.