USA senat sätestas lintšimise föderaalkuriteona ({{commentsTotal}})

Laura ja L. D. Nelsoni lintšimine Oklahomas 1911. aastal. Juhtunu fotot müüdi tookord piirkonnas postkaardina.
Laura ja L. D. Nelsoni lintšimine Oklahomas 1911. aastal. Juhtunu fotot müüdi tookord piirkonnas postkaardina. Autor/allikas: George H. Farnum/Wikimedia Commons

USA senat kiitis neljapäeval ühehäälselt heaks eelnõu, millega saab lintšimisest ehk omakohtu korras tapmisest föderaalkuritegu.

Kolme mustanahalise senaatori poolt juunis esitatud parteideülene eelnõu tähendab sisuliselt seda, et lintšimine oleks lisaks mõrvale ka vihakuritegu, vahendas BBC.

Lintšimist on alates 1918. aastast üritatud sätestada eraldi föderaalkuriteona rohkem kui 200 korral, kuid seni pole neid algatusi erinevatel põhjustel edu saatnud.

Teema on otseselt seotud USA ajaloo ja rassisuhetega, sest 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani tapeti USA territooriumil, peamiselt lõunaosariikides, tuhandeid mustanahalisi erinevate rassistlike omakohtujõukude poolt. Tavaliselt tapeti lintšimise ohvrid poomise läbi ning üldjuhul jäid nende tegude sooritajad kohtu poolt karistamata.

Eelnõu algatajateks olid demokraadid Kamala Harris ja Cory Booker ning vabariiklane Tim Scott. Algatajate hinnangul tehti senatis ühe USA ajaloo suurima häbipleki ametliku hukkamõistmisega ajalugu.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: