Ratas tõi välja, et Tõnisson oli suurmees, kes suutis elu jooksul väga palju. "Ta jõudis teenida meie riiki mitmekordse valitsusjuhina, maapäeva ja asutava kogu saadikuna, ajutise valitsuse ministri ning riigikogu esimehena. Tõnisson näitas oma elu ja tegevusega kõikidele kaasaegsetele, et kui ühendada truudus kõrgetele eesmärkidele ning sihikindel töö, siis on võimalik tuua need ideaalid elupraktikasse," märkis peaminister.

Ta tõi välja, et Tõnisson mängis suurt rolli Eesti ühiskonnas ka Postimehe peatoimetajana. "Lehe peatoimetaja roll ning lehe välja andmine polnud toona kindlasti lihtne. Samas teame praegu väga hästi, milline on olnud Postimehe kaal meie kultuuriloos," osutas peaminister suurmehe tähtsusele Eesti ajakirjanduse arengus.

Ratas rääkis ka, et Eesti praeguses valitsushoones, Stenbocki majas on Riigivanemate saalis teiste riigimeeste portreede seas ka Jaan Tõnissoni oma.

"Maalide juures on kirjas meie suurmeeste surma-aastad ning need on paraku üleliia sarnased. Jaan Tõnissoni portree all on 1941. aasta järel küsimärk ning tema elu lõpust pole meile palju teada. Raske on kujutleda, kas riigijuhid söandasid toona isegi unistada, et ühel päeval saame tähistada oma riigi sajandat juubelit. Riigivanemate saalis saan ma alati kindlust teadmisest, et me kõik pingutame iga päev, et ükski põlvkond meie tulevates sajandites ei kahtleks," kõneles Ratas.

Jaan Tõnisson sündis 22. detsembril 1868. aastal Viljandi vallas Mursi Talus.