Eestlaste, lätlaste ja leedulaste suhtumine laenu võtmisse on erinev. Neid, kellele ei meeldi laenu võtta, kuigi seda vahel vajalikuks peavad, on kõige enam eestimaalaste seas - 70 protsenti elanikest. Lätis on neid 56 ja Leedus 61 protsenti elanikest.

Ometi on finantskohutused enamikul, kuid erinev on, kust laenu võetud on. Eesti leibkondade laenud on tulnud ülekaalukalt pankadest - 84 protsenti on laenu võtnud pangast, Leedu leibkondadest on pankadest laenu võtnud 60 protsenti ja Lätis 67 protsenti .

"Panganduse areng on olnud ikkagi erinev. Eestis sai areng 1990. aastatel ikkagi hästi hea hoo sisse ja siin oli üks selge liider - Hansapank, kes mõjutas kogu seda finantspoolt, finantshoiakuid ja finantskultuuri Eestis väga tugevalt," meenutas Aivar Voog.

Läti leibkonnad on teistest enam võtnud laenu sõpradelt - 27 protsenti. Samal ajal on Eestis poole vähem sõpradelt laenanud leibkondi. Meist peaaegu neli korda rohkem on Lätis ka neid leibkondi, kes on raha laenanud kiirlaenufirmadelt.

"Lätis on panganduskriise rohkem olnud ja võib-olla ka Lätis on olnud ka see halli sektori osakaal suurem ja kui ikkagi inimesed palka ei saa pangakontole, siis kasutatakse palju ka alternatiivseid vahendeid," sõnas Voog.

Keskpankade andmetel on Eestis ühe inimese kohta imikutest raukadeni laenukohustusi 7500 eurot, Lätis 3600 ja Leedus 3400.

Voogi hinnangul on eestlaste võetud pangalaenud suuremad ja need on kulunud kinnisvara soetamisele. Uue laenu või liisingu peale mõtleb Eesti peredest vaid 42 protsenti.

Kolmandik neist , kel laenumõtted peas, plaanib osta uut autot või remontida olemasolevat, viiendik soetaks kinnisvara. Leedus tahab üle poole peredest laenu võtta ja neist kolmandik soetaks kinnisvara. Eestis, kus keskmine palk on naabritest suurem, on rohkem ka kõrvale pandud. Rahas või väärtpaberites on meil elaniku kohta kõrvale pandud ligi 22 000 eurot, Lätis ligi 16 000 ja Leedus ligi 14 000 eurot.