Koolides on viimastel aastatel nii menüüd kui puhvetite väljapanek teinud läbi muutusi, sest vastavalt sotsiaalministri määrusele peavad nõuetele vastava menüü kinnitamise protsessi olema kaasatud nii kooli juhtkond, hoolekogu kui ka õpilasomavalitsus. Selles koostöös on enamikest koolikohvikutest tõrjutud eemale karastusjoogid ning sööklates toidu kõrvale magustatud jooke ei pakuta.

Euroopa karastusjookide tootjaid ühendav vastutusorganisatsioon UNESDA seadis eesmärgiks lõpetada EL-i koolides magusate jookide müümine möödunud aasta lõpuks.

Organisatsiooniga on liitunud ka Coca-Cola Balti Jookide AS, mille Baltikumi avalike suhete ja kommunikatsiooni juht Nele Normak ütleb, et Eestis on seis tegelikult palju parem, kui enamikes EL-i riikides.

Joogitootja juhindubki endale kehtestatud reglemendist, mis ei luba koolidesse paigaldada limonaadipildiga külmutuskappe ega müüa puhvetis magustatud karastusjooke.

Normak ütles ERR-ile, et kui juba varasemast ajast ei müü nad karastusjooke lasteaedadadele ja algkoolidele, siis alates eelmisest aastast ei müü nad neid otse enam ka keskkoolidele, seega juhul, kui mõnda koolikohvikusse on limonaade müügile võetud, siis on see saanud juhtuda üksnes läbi vahendajate ja kooli ning hoolekogu teadlikul soovil. Selline põhimõte on ettevõtte siseregulatsioonis kirjas ja sellest juhinduvad kõik töötajad.

"Oleme seda ka oma müügimeestele selgitanud, et me lasteasutustele ei müü, samal põhjusel ei ole ka karastusjookidega bränditud külmkappe koolides," kommenteeris Normak. "Juhul, kui hoolekogu otsustab, et selline menüü nende kooli lastele on vajalik, siis on nad vahendajate kaudu need joogid müügile võtnud."

Kui koolides on mitmekordse kinnitusega süsteem asjad hästi paika pannud, siis pisut teine on lugu Eesti lasteaedades.

Enamikes lasteaedades korraldatakse toitlustust hanke alusel, nii et mõne suurettevõtte dikteerimisel võidakse toitlustada mitutkümmet lasteasutust üle Eesti. Üks selliseid on näiteks Dussmann Eesti.

Kui koolides peavad menüü põhimõtted kinnitama nii juhtkond kui hoolekogu, siis lasteaias selliseid topeltsüsteeme pole. Kohalikud omavalitsused, kes oma territooriumil asuvatele lasteaedadele toitlustajat otsivad, saavad hankega seda, mida osta oskavad. Kui hanke koostaja poolt teadlikke kitsendusi sisse pole kirjutatud, lähtub pakkuja sotsiaalministri määrusega kinnitatud kohustuslikust kaloraažist ja maksumusest. Kuivõrd toidupäeva maksumus on väike, on see viinud olukorrani, kus kaloraaži täissaamiseks on menüüsse kirjutatud näiteks mahlajoogid, jääteed, magusad saiakesed, mis on odav ja tühje suhkrukaloreid täis.

Kuivõrd toitlustajad ostavad toiduained otse tootjatelt, ei pruugi karastusjoogi tootja teadagi, et tema toodang lasteaialaste lauale jõuab. Ka lapsevanemad ei pruugi teadlikud olla, et mahlajook või magus jogurt ei jää oma suhkrusisalduselt karastusjookidele sugugi alla. Ometi leidub näiteks Dussmann Eesti selle nädala menüüs, mida nad pakuvad umbes 20 koolis-lasteaias üle Eesti, ka näiteks mahlajooki ja puuviljateed.

Sotsiaalministeerium kinnitab, et koolides on olukord päris hea, mööndes, et lasteaedades võib esineda probleeme. Nüüd ongi ministeeriumis ettevalmistamisel rahvatervise seaduse eelnõu, mis peaks tühjad suhkrukalorid ka lasteaedadest välja viima.

Seadus peaks valitsusse jõudma sel aastal, misjärel asub minister välja andma seadusest tõukuvaid määrusi. Ühega neist asutaksegi korrastama lasteasutuste toitlustamist.

Toitumissoovitused lasteasutustele tõukuvad tervise arengu instituudi (TAI) välja töötatud toidupüramiidist. Kui praegu peab lasteaia menüü vastama ette antud kaloraažile, siis edaspidi hakkab määrus täpselt sätestama, milliseid toidugruppe millises mahus see peab sisaldama ehk millistest toitudest tuleks energiat saada. See paneb tühjadele suhkrukaloritele päitsed pähe.

"Ideaalis oleksid uued nõuded määratletud toidugrupiti, samamoodi on määratletud lisatud suhkrute kogus. Osad toitlustajad tõesti üritavad seda magustatud jookidega täita, aga on ka juba kohalikke omavalitsusi, kes on seadnud hangetesse veel rangemad nõuded, kui meil seal määruses on. See teema vajabki teadlikkust – kui ei osata nõuda, siis ka ei pakuta," võtab sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Sille Pihlak kokku. "Määrusesse kirjutatavad nõuded lähevad täpsemaks, et laste toitumine oleks mitmekesisem ja tasakaalustatum, siis on ka lihtsam hankeid koostada."

Pihlak ütleb, et lasteaedade hoolekogudele ei anna ka uus määrus õigusi menüü koostamisel kaasa rääkida juurde, ent kuivõrd nõuded tulevad üsna täpsed, siis langeb see vajadus tema hinnangul ka ära.

"Määrsusest tulenevalt ei ole lasteaias hoolekogu sõna lõplik, aga juba praegu on häid näiteid, kus hoolekogu tasandil on toitlustajat survestatud, et neid magustatud jooke ei pakutaks. Seega ka praeguse määruse kontekstis on võimalik magustatud jookide pakkumist piirata," hindab Pihlak.

Koolide juhtkondadele paneb see määrus samuti kohustuse ja õiguse määratleda nõuded puhvetites pakutavale. Sealhulgas peab pakutav sortiment vastama riiklikele soovitustele, mille juhendmaterjali TAI parasjagu välja töötab.

"See peaks parandama puhvetites pakutavat sortimenti," kinnitab Pihlak, samas lisades, et magusaid saiakesi see määrus puhvetitest kaotada ei pruugi. "Konkreetseid piiranguid ei oleks see määrus seadmas, pigem on eesmärk, et koolijuhid mõtleksid rohkem puhvetites pakutava peale, et seal oma nõuded kehtestada. See on vast mõjusam kui piiranguid seada. Siis räägitakse need teemad ka kooli hoolekoguga läbi, samuti on õpilasomavalitsustel õigus kaasa rääkida."

Pärast määruse kehtestamist antakse toitlustajatele üleminekuaeg ja TAI asub toitlustajaid koolitama. Optimistliku kava kohaselt hakkavad lasteasutused uuest määrusest juhinduma alates järgmise, 2020. aasta uuest õppeaastast ehk umbes pooleteise aasta pärast.