Konstantinoopoli patriarh Bartholomeus andis pühapäeval Ukraina õigeusu kiriku juhile Epifaniusele üle iseseisvust kinnitava akti. Iseseisvusakti allkirjastamine on muidugi Ukraina riigi ja isiklikult president Petro Porošenko suur võit ja tundub, et Ukraina riigipea panustas uue kiriku loomisesse rohkem kui Ukraina kirikutegelased ise, vahendas "Välisilm".

Eelmise aasta aprillis alustas ta läbirääkimisi Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeusega, et ta tunnustaks uut kirikut ja annaks talle iseseisvuse. Suve lõpus saatis Bartholomeus Ukrainasse oma esindajaid, et nad valmistaks ette kirikukongressi, mis toimuski 15. detsembril. Uueks kirikupeaks valiti metropoliit Epifanius, kes andis kohe mõista, kelle poolt uus kirik on.

"Me elame praegu raskete vaimsete väljakutsete ajal, aga usume, et meie jõud on meie ühtsuses ja me võidame kõik oma vaenlased, kes tahavad meid orjastada ja meie Ukraina riiki hävitada," rääkis metropoliit.

Petro Porošenko osales kongressil koos piiskoppide ja metropoliitidega ja esitles siis uut kirikupead usklikele.

"Mis kirik see on? See on kirik ilma Putinita. Mis kirik see on? See on kirik ilma Kirillita. Mis kirik see on? See on kirik ilma palvetamiseta Vene võimu ja Vene armee eest, sest Vene võim ja Vene armee tapavad ukrainlasi. Aga see on kirik Jumala ja Ukrainaga," kõneles Porošenko.

Moskvast vaadates on tegemist ebakanoonilise kongressi ja selle otsustega, mis poleks sündinud Kiievi võimude surveta.

"Kuidas reageeriks maailm, kui Vene Föderatsiooni president oleks Vene õigeusu kiriku kongressil eesistuja ja esitaks kongressi nimel kogu maailmale ja avalikkusele mõnd kõrgetasemelist kirikutegelast?" küsis Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill.

Moskva patriarhaadi jaoks on tegemist lõhestamisega. Konstantinoopoli patriarh andis 1686. aastal Moskva patriarhile õiguse otsustada Ukraina kirikuküsimuste üle, näiteks määrata Kiievi metropoliit. Moskva arvab, et see õigus oli antud igaveseks, Konstantinoopol ja Kiiev väidavad, et see oli ajutine otsus, mis praegu lihtsalt võeti tagasi.

Sellega võiksid Moskva patriarhaadile alluva Ukraina õigeusu kiriku tegelased nõustuda, kuid nad ei nõustu sellega, et Konstantinoopol võtab täna maha kirikuvandeid isikutelt, kellele Moskva selle varasemalt peale on pannud, sest kirikuvande saab maha võtta vaid see, kes selle kehtestas. Uut olukorda nähakse ohtliku pretsedendina.

"Kogu aeg võrreldakse juhtunut Eestiga. Eestis, jah, siin oli tegemist Konstantinoopoli patriarhaadi sissetungimisega Vene õigeusu kiriku kanoonilisele territooriumile. Ja siin põhimõtteliselt prooviti kõik rahulikult lahendada. Seal on aga vastuolu selles, et Konstantinoopol võttis maha kirikuvande kiriku lõhestajatelt, kes olid oma kiriku ametinimetustest ilma jäetud. See on nonsenss kirikuajaloos," kommenteeris Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu kiriku metropoliit Eugeni.

Konstantinoopoli patriarhi Bartholomeust need sõnad aga ei häiri. Päev enne kiriku iseseisvusakti allakirjutamist ironiseeris ta süüdistuse üle, et Ukraina president maksis talle altkäemaksu uue kiriku tunnustamise eest.

"Härra Porošenkol on, nagu teada, šokolaadivabrik. Ta saatis mulle paar kotti komme, mida ma praegu jagan lastele," naeris ta.

Tema pühadusel on ka tõsisem põhjus rõõmustamiseks - uus Ukraina kirik tunnustab teda oma vaimuliku pealikuna.

Hetkel on Ukraina iseseisval õigeusu kirikul umbes 6000 kogudust, Moskva patriarhaadile alluval Ukraina õigeusu kirikul umbes kaks korda rohkem. Iseseisva kiriku loojad loodavad, et pärast Konstantinoopoli tunnustamist muutub see vahekord põhjalikult.

Aleksejevi sõnul on Porošenko täitnud ühe valimislubadustest

31. märtsil toimuvad Ukrainas presidendivalimised. Aleksejev tõi "Välisilmale" antud intervjuus esile, et Porošenko valimisloosung on "Armee, keel, usk" ning vähemalt osa valimislubadusest on president nüüd täitnud. Samas pole teada, kuidas uue kiriku loomine valimistulemustes kajastub.

"Nagu näeme, et vähemalt viimase punkti puhul on kõik võimalikud lubadused täidetud: uus kirik on loodud, Konstantinoopoli poolt tunnustatud. Teine asi on see, et me ei tea, kui palju, mismoodi see mõjutab tegelikult inimesi 31. märtsil valimisjaoskondades. Uuringud näitavad, et Ukrainas umbes 73-75 protsenti inimestest nimetavad end usklikeks, aga mismaani see usk ja see praegune kirikutrikk mõjutab neid valimisjaoskondades, ei tea," rääkis ajakirjanik.

"See, mis puudutab praegu kirikuasja, Ukraina iseseisva autokefaalse kiriku loomist, siis siin on selge fakt, selge lubadus, et poliitik Porošenko tahtis seda teha ja tegigi," lisas ta.

Aleksejev märkis saates, et siiani olid Ukraina patrioodid dilemma ees, sest pidid valima, kumb on neile tähtsam, kas armastus Ukraina vastu või armastus Jumala vastu.

"Nüüd on kirik, mis ei allu Moskvale, mis on patriootlik ja samuti ta on kanooniline, ta on tunnustatud Konstantinoopoli patriarhi poolt ja loodetavasti samuti käituvad teised kirikud ehk tunnustavad Ukraina kirikut," ütles Aleksejev.