Kui esialgu plaanis riik kontrolljoone väljaehitamiseks kümne meetri laiust maariba, siis möödunud aasta alguses selgus, et see peab olema neli korda laiem ning piiriehituseks on vaja 126 maaomanikult saada kokku 239 hektarit maad.

Belitšev ütles ERR-ile, et läbirääkimised maaomanikega jätkuvad.

"Oleme maade võõrandamisega graafikus ja see tegevus jätkub kindlasti veel sellel aastal," lausus ta, kuid ei soovinud täpsustada, kui paljude maaomanikega on praeguseks kokkuleppele jõutud.

Praegu valmistab politsei ette ehitushanget, et alustada ehitust alates Eesti-Vene-Läti kolmikpunktist kuni Luhamaa piiripunktini. Ühtlasi alustas sel nädalal politseis tööd piiriehtiuse koordinaator Ahto Kuuseok.

Belitševi sõnul otsiti sellele kohale inimest, kellel oleks tugev inseneritaust ja varasem kogemus ehitusvaldkonnas.

"Põhjus selleks, et oleme projektiga liikumas kontseptsiooni loomise faasist ehitamise faasi, kus parima tulemuse saamiseks vajame ehitusteadmistega inimesi," selgitas ta.

Rajatava piiririba laius on 40 meetrit, kus 20 meetril on piirirajatised ning ülejäänud ala jääb kaitsevööndiks.