Sakkov: kaitsekulutused tuleb tõsta 2,5 protsendile ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eesti kaitsekulutused tuleks tõsta 2,5 protsendile SKT-st, ütles Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Sakkovi sõnul on praegune kaitsekulutuste baastase hea, kuid puuduvate sõjaliste võimete väljaarendamiseks tuleks see tõsta 2,5 protsendile.

"Meie 2-protsendine baastase, mis on reaalselt veidi suurem ehk 2,17 protsenti, on hea. Aga ainuüksi selle protsendi eest ei müüda sulle ühtegi raketti või liikuvsuurtükki. Selleks on vaja raha ning selles võrdluses praegusest rahast ei piisa."

Sakkovi sõnul on Eestil vaja arendada kahte olulist sõjalist võimekust: esiteks maapealset õhutõrjet ja teiseks soomusvõimet.

"Kunagi mindi veoautodelt soomukite peale. Nüüd on mindud jalaväe lahingmasinate peale. Loogiline järgmine samm oleks tankid. Aga ei õhutõrje ega tankide jaoks meil praegu kaitseeelarves raha pole."

Sakkovi sõnul ei räägi ta kaitsekulutuste kahekordsest tõstmisest ehk 4 protsendile viimisest, sest see oleks utoopiline, vaid et need oleksid 2,5 protsenti SKT-st, mis on tema hinnangul Eestile ka jõukohane.

"Sarnase eesmärgi on seadnud endale näiteks Poola. Kui meie teeks seda sama, annaks see väga palju vajalikku lisaressurssi meile juurde."

Eesti munad pole ainult USA korvis

Saatejuht Indrek Kiisler küsis Sakkovilt, mis juhtuks, kui Donald Trump peaks pärast plaanitavat kohtumist Vladimir Putiniga otsustama viia USA sõjalised jõud ära nii Eestist kui ka Euroopast.

"Ma ei arva, et sellest tuleks maailma lõpp, kui USA viiks oma üksused Euroopast ja ka Eestist ära. Jah, Trump on öelnud, et tahab tekitada oma vastastes ebakindlust, aga praegu on ta tekitanud ebakindlust hoopis oma liitlastes. Õnneks pole asi meie jaoks nii hull, sest me pole pannud oma mune vaid ühte korvi. Meil on kaks korvi - NATO ja Euroopa Liit," nentis Sakkov.

Eesti seisukohalt on koostöö USA-ga küll väga oluline, aga Sakkovi sõnul pole Eesti panustanud ainult USA-le.

"Kui vaatame meie kaitsealast koostööd, siis see pole ainult USA-suunaline. Oleme teinud tihedat koostööd Suurbritanniaga, aga ka Prantsusmaa ja Taaniga."

Kui USA lõpetaks oma osaluse Euroopa julgeoleku tagamisel, siis üks mõju võiks Sakkovi hinnangul olla see, et Euroopa Liidu suured riigid hakkavad julgeolekut tõsisemalt võtma.

"Eelkõige Saksamaa, kes pole seda siiani teinud. Saksamaa probleem on see, et Saksamaa käsitleb vajadust kaitsekulutusi tõsta vaid selles vaatevinklist, et seda nõuavad liitlased. Mitte selles kontekstis, et Saksamaal endal on vaja tugevamat sõjaväge. Iga nädal tuleb samas uudiseid, et Bundeswehris on mingi jama."

Tõsisemaks probleemiks peab Sakkov seda, kui praeguse kaubandussõja tõttu puhkeb uus globaalne majanduskriis.

"Eesti on väikeriik ja avatud majandusega riik. Ning esmajoones saaksime meie sellest kriisist väga valusalt pihta," sõnas Sakkov.

Sven Sakkov Autor: Siim Lõvi /ERR

Toimetaja: Urmet Kook



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: