Sellest aastast haridus- ja teadusministeeriumis Tallinna riigigümnaasiumide rajajana tööle asunud senine Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor Hendrik Agur teatas oma Facebooki lehel, et on asunud uues ametis pealinna riigigümnaasiumit rajama, mis asendaks enamike Tallinna koolide gümnaasiumiosa, jättes neile vaid põhiõppe.

"Olen alates 2019. aasta algusest kutsutud ja seatud haridus- ja teadusministeeriumisse ametisse, et rajada Tallinnasse uued koolid/uue kooli - riigigümnaasiumid või ühe riigigümnaasiumi, mis paikneb linna erinevates linnaosades - kesklinnas, Mustamäel ja Põhja-Tallinnas," kirjutab Agur.

"Milline täpsemalt saab olema uus kool või koolid, ei ole veel kokku lepitud ning selle kallal töö käibki. Teada on see, et uus kool haarab alates aastatest 2022 ja 2023 enda alla suure osa Tallinna gümnaasiumiharidusest ja jätab paljudele tänastele täistsüklikoolidele võimaluse keskenduda tugevale põhiharidusele. 
Siinkohal jätan täpsustamata loodava kooli planeeritava õpilaste arvu, aga see saab olema üle 3000," jätkab Agur.

Aguri ambitsioon on teha parim gümnaasium. "Uus kool peab saama maailma parim - Eesti rahva kestvuse põhiväärtusi kandev, kuid ka neid, mis annavad noorele kaasa tänapäeva maailma ees seisvate ülesannete mõtestamis-, lahendamis-, kohanemisvõime- ja suhtlusoskused. Innovatsioon, parim hariduspraktika ning kultuuriliselt küpseks ja heaks inimeseks saamine on lõimitud ühiseks noore inimese haridustee osaks, millest saab igapäevane norm. Allapoole seda latti seada ei tohi. Sellele keskendumegi," lubab Agur.

Agur lisas täpsustavas kommentaaris, et uus gümnaasium hakkab pakkuma tugevat konkurentsi ajaloolistele Tallinna kesklinna koolidele, mis kindlasti jätkavad oma tegevust ja millest igaühel on oma tugev nišš, viidates Tallinna Prantsuse Lütseumile, Tallinna Inglise Kolledžile, Tallinna Reaalkoolile, Gustav Adolfi Gümnaasiumile ja Tallinna 21. koolile ehk nn G5-le, kuhu on aastakümneid olnud suur tung nii algkooli- kui gümnaasiumiossa.

"Oleks tore, kui ka kõikide teiste Tallinna gümnaasiumide õppekvaliteet, tase ja maine oleks sama kõrged kui täna viiel Tallinna kesklinnas asuval gümnaasiumil. Täna see ju nii ei ole. Seda täitmata lünka asub täitma uus riigigümnaasium," toonitas Agur.

"Koolid, kes oma gümnaasiumiosast loobuvad, saavad keskenduda ja fokusseeurda tugevale põhiharidusele, mis on ülitähtis ja tänuväärne roll lapse kujunemisel. Seda, et reformi käigus gümnaasiumiosast loobunud põhikoolid on muutunud tugevaks ja särtsakaks, on tõestanud juba mitme väiksema omavalitsuse kogemus, näiteks Viljandi, Pärnu ja mitmed teised linnad, kus on rajatud linna või maakonna kohta üks suurem gümnaasium," põhjendas Agur.

Praegu õpib pealinna koolide gümnaasiumiõppes umbes 8500 õpilast. Kuivõrd Aguri visioon on suunata loodavasse riigigümnaasiumisse üle 3000 gümnasisti, hõlmaks see enam kui kolmandikku kõigist tulevastest pealinna gümnasistidest.