Märksõnad, millega valimiskampaania käigus on erakonnad püüdnud valijaid hirmutada ja ka oma populaarsust kasvatada, on ränderaamistik, vihakõne, kremlimeelsus, lõimumine, ühiskonna lõhestatus ning isegi üks konservatiivne erakond, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

"Valimisdebatt ei ole jõudnud Eesti tegelike reaalsete probleemide juurde," tõdes Vabaerakonna juht Kaul Nurm.

"Mulle tundub, et need teemad jäävad ka kuni valimisteni põhiteemadeks," arvas Isamaa liider Helir-Valdor Seeder.

"Kõik need teemad on üles tõstetud justnimelt nende euromeelsete jõudude poolt, kes püüavad neid teemasid ära kasutada rahvuslike jõudude ja ka oma konkurentide demoniseerimiseks," sõnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juht Mart Helme.

"Poliitikategemise stiil on kindlasti muutunud kurjemaks," märkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juht Jevgeni Ossinovski.

"Me näeme täna nii palju valeuudiseid, me näeme populismi, me näeme pooltõdesid," ütles Keskerakonna juht, peaminister Jüri Ratas.

"Rohkem võiks olla debatti sisuliste teemade üle, et saada seda tervikpilti kokku, millised on meil ideoloogilised erinevused," ütles Reformierakonna esimees Kaja Kallas.

Kui eelmiste riigikogu valimiste ajal välistasid erakonnad koostöö Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnaga, siis nendel valimistel käib vastandumine EKRE-ga. Parteiga on koostöö välistanud Eesti 200, Keskerakond, Reformierakond ja SDE.

"27 aasta jooksul on meil esimest korda tõsiselt ründamas nendel valimistel üks erakond vaba ühiskonna alustalasid," põhjendas SDE esimees Jevgeni Ossinovski.

"Nad nõuavad meie tingimusteta kapituleerumist, et me ütleksime, et "sõbrad, me oleme olnud kogu aeg valel teel, täiesti valel teel ja kaitsnud Eesti rahva õigust iseseisvusele, Eesti rahva õigust püsimajäämisele, eestikeelsele haridusele jne - vabandust, et me niimoodi oleme teinud, andke meile andeks, hakake meiega koostööd tegema, me lõpetame sellise vastuvoolu ujumise". Aga me ei kavatsegi, me ei kavatsegi," kommenteeris EKRE esimees Mart Helme.

Nädala alguses tuli Eesti 200 välja provokatiivse kampaaniaga, kui trammipeatusesse pandud plakatid kutsusid üles eestlasi ja venelasi eraldi seisma. Selle eesmärk oli partei sõnul juhtida tähelepanu lõhele eestlaste ja venelaste vahel Eesti ühiskonnas. Kuigi aktsioon tõi kaasa palju kriitikat, ütlevad teised erakonnad, et koostööperspektiivid Eesti 200-ga sellest kannatada ei saanud.

Eesti 200 juht Kristina Kallas lubas, et šokikampaaniaid rohkem ei tule. "No ei saa Eesti ühiskonda pidevalt šokiseisundisse viia."

"Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis, mis on aga erakondade jaoks teemad, mille üle nad sisulisemat debatti ootaksid.

"Inimeste toimetulek, inimeste kindlustunne - see tähendab eakatele pensionitõusu, see tähendab noortele inimestele perede loomist, see tähendab noortele peredele esimese ja teise lapse suuremat toetust, aga see kindlasti tähendab ka tööinimesele sissetulekuaspekti," loetles Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas.

"Võib-olla, mille üle oleks tahtnud või tahaks rohkem arutada, on kindlasti eestikeelsele haridussüsteemile üleminek, mis oli meie ettepanek juba 2017. aasta kohalikel valimistel. Meil on kindel plaan, kuidas seda teha. Aga seda võiks arutada ilma igasuguse hüsteeriata ja tõesti tulevikku suunatult," rääkis Reformierakonna esimees Kaja Kallas.

Mart Helme sõnul on EKRE jaoks valimiste põhiteema suveräänsuse säilitamine Euroopa Liidus. Ta ütles, et teised erakonnad ei soovi sel teemal arutleda ning hirmutavad rahvast sellega, et EKRE tahab referendumit Euroopa Liidust lahkumiseks.

"Jutt ei ole Euroopa Liidust lahkumisest, vaid jutt on kontseptsioonist, missugusesse Euroopa Liitu me kuuluda tahame - kas rahvusriikide liitu või föderatsiooni," selgitas Helme.

Kristina Kallas tahaks, et debatti tuleks ka bürokraatia vähendamise, palgakasvu ja tööjõupuuduse teemad.

"Töökäte puudus. Ma arvan, et see on väga valus teema, järjekordne valus teema, millest me justkui Eestis ei taha rääkida. Kõik parteid poevad peitu, aga sellest on väga vaja rääkida," ütles Kallas.

"Eks nagu ikka, on alati kõige rohkem kahju sellest, et nendel päris teemadel, millisel viisil Eestit edasi viia, kuidas parandada ligipääsu tervishoiule, kuidas investeerida rohkem haridusse, ei räägita," ütles Ossinovski.

Isamaa juhi Helir-Valdor Seederi sõnul ei ole piisavalt räägitud julgeolekust ja eestlaste sündivuse suurendamisest.

"Kahetsusväärselt nendele kahele teemale ei ole praegu küll minu arvates piisavalt tähelepanu juhitud," tõdes ta.

Vabaerakond peab oluliseks, et senisest suuremat rõhku pöörataks regionaalpoliitikale ja maaelu teemale.

Poliitikute sõnul aga tõeline kampaania alles algab, sest alustavad debatisaated ning kehtima hakkab välireklaami keeld, mis sunnib erakondi olema oma kampaanias senisest loovamad.

Erakondade esinumbrid

Kõige suurem arv mandaate jagatakse riigikogu valimistel Tallinnas ning Harju- ja Raplamaa ringkonnas. "Aktuaalne kaamera. Nädal" heitis pilgu erakondade esinumbritele just neis ringkondades. Kõik erakonnad pole oma nimekirju ja esinumbreid veel paika pannud.

Esinumbrid Tallinnas:

Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine:
Raimond Kaljulaid (KE)
Kristen Michal (RE)
Sven Mikser (SDE)
Urmas Espenberg (EKRE)
Tarmo Kruusimäe (Isamaa)

Kesklinn, Lasnamäe ja Pirita:
Mihhail Kõlvart (KE)
Siim Kallas (RE)
Jevgeni Ossinovski (SDE)
Leo Kunnas (EKRE)
Sven Sester (Isamaa)
Kristina Kallas (Eesti 200)

Mustamäe ja Nõmme:
Taavi Aas (KE)
Urmas Paet (RE)
Rainer Vakra (SDE)
Martin Helme (EKRE)
Urmas Reinsalu (Isamaa)

Esinumbrid Harju- ja Raplamaal:
Jüri Ratas (KE)
Kaja Kallas (RE)
Marina Kaljurand (SDE)
Henn Põlluaas (EKRE)
Jüri Luik (Isamaa)