Macroni küsimused avaldati pühapäeva õhtul "kirjas prantslastele" päev pärast pärast üheksandat järjestikust protestilaupäeva, mille jooksul avaldas üle riigi meelt üle 80 000 inimese.

Kollavestide meeleavaldused on kujunenud Macroni praeguseks pooleteistaasta pikkuse ametiaja suurimaks proovikiviks ja president loodab, et sammud osalusdemokraatia poole, mida ta 2017. aasta presidendivalimiste kampaania ajal lubas, rahuldavad protestijate nõudmisi suurema sõnaõiguse üle riigivalitsemises.

Protestid vallandas valitsuse otsus tõsta kütuseaktsiisi, kuid need kasvasid kiiresti üle üldiseks liikumiseks elukalliduse ja Macroni valitsemisstiili vastu.

President on juba püüdnud rahulolematust vaigistada 10. detsembril teatavaks tehtud majanduslike meetmete paketiga, mille maksumus on hinnanguliselt 10 miljardit eurot.

Macroni sõnul ei ole üleriigiline debatt "ei valimised ega referendum" ja selle aluseks võetakse 35 küsimust teemadel nagu maksud, demokraatia, keskkond ja immigratsioon.

"Ma kavatsen kanaliseerida viha lahendustesse," sõnas riigipea kirjas, mida presidendiamet plaanis esialgu avaldada esmaspäeval, kuid otsustas teha seda pühapäeva õhtul.

"Teie ettepanekud aitavad ehitada uut lepingut rahva jaoks, korraldada valitsuse ja parlamendi tööd ning kujundada Prantsusmaa seisukohti Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil," sõnas Macron.

Küsimuste seas on näiteks: "Missuguseid makse tuleks teie hinnangul esimesena vähendada?", "Kas mõned avalikud teenused, mis on aegunud või liiga kallid, tuleks kaotada?", "Missugused konkreetsed ettepanekud kiirendaksid teie meelest meie keskkonnaalast üleminekut?" ja "Kas me peaksime kasutama sagedamini rahvahääletust?".

Immigratsiooni vallas küsis president: "Kas te tahate pärast meie asüülikohustuste täitmist anda parlamendile õiguse kehtestada aastaeesmärke?".

Kuigi Macron kinnitas "keelatud küsimuste" puudumist, ütles ta, et asüüliõigust "ei saa kahtluse alla seada". Samuti ütles ta, et valitsus ei vaata uuesti üle praeguseks astutud samme "investeeringute stimuleerimiseks ja töötamise väärtustamiseks".

Üks protestijate levinumaid nõudmisi on olnud Macroni eelmise aasta otsuse kärpida suure sissetulekuga inimestele kehtestatud varamaksu tagasipööramine.

"Me ei kavatse teha maksukärpeid ilma meie avalike kulutuste üldise taseme vähendamiseta," sõnas president kirjas.

Arutelud leiavad aset 15. jaanuarist 15. märtsini ning Macron lubas esineda kuu aja jooksul pärast nende lõppu ettekandega.

President alustab uuel nädalal raekojaarutelude stiilis kohtumisi üle kogu Prantsusmaa, pidades teisipäeval debati linnapeadega riigi loodeosas Bourgtherouldes.

Macroni kirja kollavestide vaigistamiseks suhtutakse kahtlusega

Prantsuse kollavestidest meeleavaldajad ja poliitilised rivaalid leiavad, et president Emmanuel Macroni "kiri prantslastele" ei lähe piisavalt kaugele, et vaigistada riigis levivat pahameelt tema poliitika üle. 

Kollaste vestide esindaja Jeremy Clement ütles esmaspäeval telekanalile BFM, et kiri "tegeleb osaga probleemist", kuid ei lähe piisavalt kaugele, et lahendada ostujõu kahanemist. 

Protestija Jerome Rodrigues ütles telekanalile CNews, et Macron ei mõista madala sissetulekuga töötajate ja pensionäride "mure pakilisust". 

Kirja on kritiseerinud ka opositsiooni parlamendisaadikud.