Suurbritannia lahkumine EL-ist tõstatab küsimused bloki tulevaste arengute kohta, ütles Sprūds, lisades, et Brexiti referendum 2016. aastal õõnestas EL-i enesekindlust. 

"Praegusel hetkel tundub, et EL-i stiil on rohkem ellujäämisele orienteeritud kui suurem visioon, kuna hädavajalik on tagada, et midagi sellist enam ei juhtuks, iseäranis suurtes liikmesriikides," ütles Sprūds.

Läti välispoliitikaeksperdi sõnul on Brexit jõudnud teataval määral ummikusse. Euroopa tahab, et britid kannaksid kahju EL-ist väljaastumisega, et teised liikmesriigid saaksid sellest omad järeldused teha.

"Üks lahendusi võiks olla 29. märtsi (lahkumiskuupäeva) edasilükkamine ja seejärel poliitilisele otsusele juriidilise lahenduse leidmine. Kui seda (lahkumis)lepet ei saa läbi suruda, siis on uueks referendumiks juba liiga hilja," ütles Sprūds.

Suurbritannias hoogustusid eelmise aasta lõpus üleskutsed teise referendumi korraldamiseks. Peaminister on teise referendumi korduvalt välistanud sõnumiga, et rahva 2016. aasta juunis langetatud otsus EL-ist lahkuda on selge.

Veel üheks suuremaks probleemiks EL-is on Läti eksperdi hinnangul selgete liidrite puudumine. Briti peaminister Theresa May ei mängi Euroopas mingit rolli, Saksa kantsler Angela Merkel valmistub oma ametist lahkuma ja Prantsuse president Emmanuel Macron on raskustes probleemidega oma kodumaal.

"Hetkel ei ole ühtegi edukat liidrit, kes oskaks Euroopat esindada. Inimesed, kes ei ole selgelt euroopameelsed, nagu Itaalia siseminister Matteo Salvini, on tõusmas esiplaanile," lisas Sprūds.  

Ta lisas, et mais toimuvad ka Euroopa Parlamendi valimised, mille tulemused määravad suuresti Brexiti-järgse EL-i kursi.