Prantsuse kollavestide eurovalimiste plaani tabasid esimesed tagasilöögid ({{commentsTotal}})

Prantsuse kollavestid.
Prantsuse kollavestid. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Prantsusmaa nn kollavestide plaan Euroopa Parlamendi valimisteks oma nimekiri moodustada tabasid esimesed tagasilöögid, kui kampaaniajuht ja üks olulistest kandidaatidest teatasid projektist loobumisest.

Kampaaniajuhi Hayk Shahinyani ja kandidaat Marc Doyer' loobumisotsused said teatavaks vaid mõned päevad pärast seda, kui osa kollavestidest andis teada plaanist oma nimekirjaga Euroopa Parlamenti pürgida, vahendas Politico.

Eurovalimiste nimekirja moodustamine üha grupeeringu poolt tekitas kollavestide ühtse struktuurita liikumises palju pahameelt ning paljud teised kollavestid tegid plaani suhtes teravat kriitikat ning leidsid, et tegu on protestiliikumise algsete põhimõtete rikkumisega.

Facebookis tehtud postituses nentis varem noorte sotsialistide ridadesse kuulunud Shahinyan, et kampaania ei pruugi jõuda eurovalimiste jaoks piisaval määral valmistuda. Seetõttu võttis ta vastu otsuse taanduda ning nädala jooksul oma edasiste plaanide üle järele mõelda.

Doyer ütles omakorda väljaandele Journal du Dimanche, et loobub kandideerimisest seetõttu, et on saanud tapmisähvardusi seoses sellega, et olnud varem president Emmanuel Macroni toetajaks.

Ta selgitas, et võttis oma kandidatuuri pärast ähvarduste saamist tagasi eelkõige seetõttu, et mitte ohustada valimisnimekirja teisi liikmeid.

Seega hetkeseisuga on europarlamenti pürgimas kaheksa "kollavesti", esialgne plaan näeb ette aga 79 kandidaadi leidmist ehk igale kohale, mis Prantsusmaale Euroopa Parlamendis kuulub.

Kollavestide valimisnimekirja esikohal on 31-aastane Normandiast pärit hooldusõde ja kahe lapse ema Ingrid Levavasseur, kes on kollavestide üritustel sageli silma torganud ja kelle peamiseks argumendiks on süüdistada valitsust ülbuses.

Kandideerivad kollavestid kutsuvad end Kodanike Juhitud Ühenduseks (Ralliement d'initiative citoyenne - RIC) ning ametlikku juhti pole neile veel valitud. 79 kandidaati on kavas leida 10. veebruariks. Kandidaatide arv tuleneb kohtade arvust, mis on hetkel Prantsusmaale europarlamendis eraldatud.

Oma valimisplatvormis teatab RIC, et nende kandidaadid lükkavad tagasi Euroopa institutsioonid ja käsud finantseliidilt ja tehnokraatidelt, kes on unustanud, mis on tegelikult tähtis: inimsus, solidaarsus ja planeet Maa. RIC lubab olla kõneisikuks kodanikele, kellega on kavas pidevalt konsulteerida. Olulisel kohal on ka EL-i vastasus ja soov lahkuda NATO-st.

Kollavestide valimisnimekiri ei meeldi tõenäoliselt ka vastavalt vasakäärmusluses ja paremäärmusluses süüdistatud Jean-Luc Mélenchonile ja Marine Le Penile, sest just nende parteid on üritanud kõige aktiivsemalt kollavestide rahutustest kasu lõigata. Praktikas tähendaks konkureeriva valimisnimekirja esiletõus aga protestihäälte killustumist.

Politico nendibki oma analüüsis, et pikas perspektiivis võib Macron kollavestide nähtusest hoopis võita - lisaks protestihäälte killustumisele tekitab kollavestidega kaasnev kaos üha rohkem vastumeelsust tavakodanike ja -valijate seas.

Nn kollased vestid said novembris alguse kui kütuseaktsiisi vastane protestiliikumine ja seda eelkõige tänu organiseerumisele sotsiaalmeedias. Hiljem, eriti pärast seda, kui valitsus protestijate nõudmistele vastu tuli, on hakatud nõudma suurt hulka erinevaid asju. Liikumist on iseloomustanud ka äärmiselt ulatuslik killustatus ning kõigi poolt heaks kiidetud juhtide puudumine ja seetõttu polnud ka Prantsusmaa valitsusel omal ajal võimalik kellegagi läbirääkimisi pidada.

Tänavatel on kollaste vestide meeleavaldustega liitunud vägagi kirju seltskond ning ka erinevad vasak- ja paremäärmuslased, mistõttu on üritused sageli lõppenud kokkupõrgetega märulipolitseiga.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: