Eesti poliitikud peavad tulevasi eurovalimisi murrangulisteks ({{commentsTotal}})

Igor Gräzin.
Igor Gräzin. Autor/allikas: Sander Koit / ERR

Tulevased Euroopa Parlamendi valimised tulevad murrangulised ja uue Euroopa Parlamendi koosseis tuleb praegusest üsna erinev, ütlesid riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson, Euroopa Liidu asjade komisjoni aseesimees Jaak Madison ja eurosaadik Igor Gräzin Vikerraadio saates "Välistund".

"Kindlasti on need valimised väga erilised ja võimalik, et me näeme midagi sellist, mida Euroopa Parlamendi valimiste algusaegadest pole nähtud," lausus Mihkelson saates.

Otse Starsbourgist saates osalenud Igor Gräzin on samuti veendunud, et need Euroopa Parlamendi valimised toovad suure muutuse. End populistiks kutsunud Gräzin rääkis, et populistide jõud hakkavad Euroopa Parlamendis konsolideeruma ja kasvama. "Me oleme viimastel kuudel hakanud märkama, et me oleme tähtsad ja me ei ole väike protestiparteikene. Me esindame väga suurt hulka inimesi, kes ei taha, et Euroopa Liit laguneks, kuid, kellel on raske taluda seda Euroopa Liitu, mis viimased viis aastat on olnud," rääkis Gräzin.

Jaak Madison ütles, et Eestil on võimalus olla kaalukeeleks, et juhtida Euroopa Liitu n-ö algsetele radadele tagasi, milleks on suveräänsete riikide koostöö majanduses, kaubanduses ja lõpetada föderaliseerumise protsess. "Seda lükkavad Euroopa Parlamendis ALDE fraktsioon, kuhu kuulub nii Reformierakond kui ka Keskerakond ja mille fraktsiooni esimees Guy Verhofstadt on öelnud, et rahvusriigid on suur probleem Euroopas ja ikka tuleb rohkem föderaliseeruda," lausus Madison.

"Ma arvan, et siin ei ole mõtet ei raadiokuulajaid ega ka laiemat avalikkust kuidagi hirmutada sellega, et keegi tahab rahvusriikide olemust kaotada," lausus Mihkelson.

"Kui me vaatame Eesti vaatenurgast ja analüüsime meie partnerite hulgas toimuvat, siis me peaksime olema tõepoolest mures selle üle, et Euroopa Liit võib laguneda. Või vähemalt mureneda viisil, kus meie julgeoleku, aga ka meie majanduse jaoks olulised pidepunktid kaovad. See võib lõhkuda ka meie jaoks väga olulist liitlassuhet NATO raames," lisas Mihkelson.

Jaak Madison märkis, et arusaamad rahvusriikidest on neil Marko Mihkelsoniga erinevad. "Ma ei saa täie kindlusega öelda, et Eesti on rahvusriik, kui meie välismaalaste seaduses on 14 erandit, mis kõik eranditult tulenevad Euroopa Liidu õigusest. Ma ei saa nimetada suveräänseks rahvusriigiks riiki, kes ei saa taastada erakorraliselt piirikontrolli, ilma, et Euroopa Komisjon selleks loa annab, kui luba ei anna, siis piirikontrolli taastada ei või," lausus Madison.

"Ei ole mingi saladus, et Euroopa Komisjonis on valitsev mõttelaad see, et nii-öelda need väikesed rahvusriigid on kohutavaks probleemiks ühtse ja tugeva Euroopa ehitamisel," sõnas Madison.

Mihkelson ütles, et Reformierakonna ja EKRE kõige suurem erinevus on selles, et EKRE tahab Eestit Euroopa Liidust välja viia.

"Jälle sa valetad," reageeris Madison. "EKRE pole mitte kunagi öelnud, et paneme hääletusele Euroopa Liidust lahkumise. Me oleme öelnud, et sellise suuna jätkumine on kahjulik Eesti rahvusriiklusele, Eesti suveräänsusele. Ja me ei ole nõus sellise poliitika jätkumisele nagu teie seal ALDE-s, kes koos Keskerakonna saadikutega istute Euroopa Parlamendis ja hääletate meie tõeliste liitlaste vastu, nagu Poola ja Ungari. Me oleme öelnud, et rahval peab olema õigus öelda, millist Euroopa Liitu me tahame ja seda me ka lubame oma valimisprogrammis. Seega öelda, et me tahame Eesti viia Euroopa Liidust ära, on valetamine. Küll aga me tahame Euroopa Liitu, mis on rahvusriikide liit, mitte föderaliseerunud ühendriik, nagu teie seda näete," rääkis Madison.

Mihkelson ütles, et kui vaadata potentsiaalse uue europarlamendi koosseisu peale, siis me näeme, et see peegeldab killustatuse suurenemist, mis on üle Euroopa toimunud sisepoliitikas.

"Minu jaoks on tõsine murekoht ka see, et ma ei näe praegu seda poliitikut Euroopas, kes tõsiselt tõstaks lipu üles ja kaitseks ühtse rahvusriikide Euroopa ideed. Macron on seda püüdnud teha, aga nagu me näeme, see tuleb tal väga raskelt välja," rääkis Mihkelson.

Saatejuht Indrek Lepik küsis, kuidas saavutab Euroopa Liit järgmisel kümnendil suurema relevantsuse maailmas. "Mis on see Euroopa lahendus sellele, et ta on liiga väike üksi eraldi riikidena?"

"See on üks suuremaid vigu, et me mõtleme kole globalistlikult," ütles selle peale Igor Gräzin. Tema sõnul on Eesti poliitika viga, et meil ei ole julgeid poliitikuid, kes julgeksid midagi öelda ja Eesti huve kaitsma.

"Kui me tahame ühtset turgu ja vabakaubandust, mida tahavad kõik riigid ja mida tahavad ka euroskeptikud, kes pole rahul praeguse olukorraga, siis tulebki kohelda võrdselt kõiki riike. Aga samal ajal tuleb säilitada väga selgelt iseotsustusõigus olulistes küsimustes, milleks on väga selgelt immigratsioon, milleks on eelarve," märkis Jaak Madison.

Madisoni sõnul on euroskeptikute ühine huvi mitmete Euroopa Liidus tehtud otsuste tagasipööramine ja ka Euroopa Kosmisjoni volituste kärpimnet, samuti paljude küsimuste otsustamine liikmesriikides, mitte ühiselt Euroopa Liidu tasandil. "See ongi see positiivne programm, mida pakutakse," ütles ta.

Ühtest välispoliitikast rääkides ütles Madison, et täna on olukord selline, kus energiajulgeoleku valdkonnas ühtset poliitikat ei ole, sest see ei sobi Saksamaale. "Kui neile ei sobi, siis ühtset poliitikat lihtsalt ei ole. Öeldakse - iga riigi enda asi. Jälle kahepalgelisus. Kui on aga vaja ühtset välispoliitikat immigratsiooni valdkonnas, siis kõik leierdavad meile toredat laulu jälle solidaarsusest," ütles Madison.

Indrek Lepik küsis Marko Mihkelsonilt, kas Eesti on olnud liiga leplik ja järginud Euroopa Liidu otsuseid liiga kuulekalt.

"Eesti on väga väikene riik ja meie jaoks see mantra, et mitte kunagi üksi, on keskne teema. See on ka põhjus, miks me oleme oma välispoliitilistes valikutes ja otsustes püüdnud olla alati Euroopa tuuma juures. Tuuma juures selle mõttes, et me saaksime otsustada, mis on meile õige ja kasulik, kaasa arvatud ka see, et kaitsta just rahvusriikide Euroopa Liitu, mitte teed suurema föderaliseerumise suunas. Teiseks - me peame aru saama, et meie enda eksistents võib olla väga tõsises ohus, arvestades meie naabri üha kasvavat agressiivsust, kui meie liitlasruum võiks mureneda või laguneda. Meie välispoliitilised otsused on seatud sellele, kuidas hoida seda liitlasruumi võimalikult hästi koos. Ma arvan, et sellele peaks keskenduma ka nii praegu käimas olevad riigikogu valimiste kampaania välis- ja julgeolekupoliitika teemade olemas, aga kindlasti ka Euroopa Parlamendi valimised," ütles Mihkelson.

Jaak Madisoni sõnul on Mihkelsoni jutt ilus unistus, aga tegelikkuses peaks olema Eesti julgeoleku vundament suhete süvendamine teiste Balti riikidega, Poola, Ungari ja Ameerika Ühendriikidega.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: