"Ma ei tea, kas väljast tulijale on võimalik aru saada [mis Venemaa toimub - ERR], aga embrüonaalselt on muutuste alged olemas. Seeme on olemas," rääkis Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) teadur Liik. Tema sõnul on Venemaal väga tugev kodanikuühiskond ja ärksad noored, kes võivad praegu olla küll võimuga seotud, aga on suutelised muutuste korral seniste juhtide asemele tõusma.

"See annab lootust," märkis Liik rääkides oma kohtumistest Moskvas Vene aktivistidega.

Liik tõdes ka, et Läänel ei ole võimalik Venemaad mikromanageerida, seda saab teha ainult Venemaa ise. "Venemaal tuleb muutus süsteemis seest," rõhutas ta.

Liigi sõnul on ta kohtumistel Moskvas tunnetanud ametnike rahulolematust praeguse süsteemiga, mis tema sõnul on stagneerunud ning millel napib uusi ideid. Samuti näitab ideedepuudust see, kuidas Moskva võimud kohalike valimiste eel praegu opositsioonipoliitikuid tõrjuvad ning protestimeeleavaldusi maha suruvad.

"See räägib sellest, et tema [Putini - ERR] loominguline resurss on otsakorral. Pole enam seda nõiajooki, mis annab uusi ideid," rääkis Liik, kelle hinangul suutis võim Venemaal varasemalt sarnaseid olukordi vähema vägivallaga ja sujuvamalt lahendada. "Aga enam pole võimu lähedal inimesi, kellel see pähe tuleks, kes seda teeks. Selliseid Surkovi-laadseid tüüpe," tõdes ta.

Arvestades, et 2018. aastal uuesti valimiste järel järgmist ametiaega alustanud Putin peaks hakkama võimu üleandmiseks ettevalmistusi tegema, tõdes Liik, et tal on seda praeguses olukorras keeruline teha, kuna riigi institutsioonid on tema enda poolt nõrgestatud.

Tema hinnangul on praegu Venemaal pandud lootus 2021. aasta duumavalimistele, mis võiks tuua mingi muutuse, kuna senine võimupartei Ühtne Venemaa on väga ebapopulaarne.

Krimmi hõivamine oli paanikareaktsioon

Liigi hinnangul tehakse Venemaa olulisemad otsused julgeolekunõukogus, kus suurima mõjuga on eriteenistused ja kaitseministeerium, samas majanduslikud tehnokraadid ja liberaalsemad tegijad ning välisministeerium on mõju kaotamas.

Kommenteerides Ukrainale kuuluva Krimmi hõivamist 2014. aastal, pidas Liik selle põhjuseks Venemaa juhtkonna väärhinnangut, et Ukraina võimuvahetuse korral võiks sinna tulla USA sõjaväebaas. Venemaa vastavatel organitel on küll Lääne kohta palju infot, aga nad tõlgendavad seda valesti, leidis Liik.

"Nad oleksid võinud Ukraina uue juhtkonnaga kokku leppida, see oli võimalik. Sama on praegu ka [Ukraina uue presidendi Volodõmõr] Zelenskiga, aga kardan, et Moskva hindab teda ka valesti. Ka temaga oleks võimalik kokku leppida," rääkis Liik.

Putin sai 1999. aasta augustis Venemaa peaministriks ja sellekohase otsuse teinud preisdent Boriss Jeltsin teatas, et näeb temas enda järeltulijat. Kui Jeltsin sama aasta 31. detsembril ootamatult tagasi astus, saigi Putinist sisuliselt Venemaa juht kuni tänaseni.