Mikser keskendus oma aastakõnes väärtustele ({{commentsTotal}})

{{1549964160000 | amCalendar}}
Foto: Erik Peinar / Riigikogu

Välisminister Sven Mikser raamistas oma teisipäeval riigikogus peetud aastakõne liberaalsete väärtuste ja reeglitepõhise rahvusvahelise korralduse kaitsmisega.

"Eesti huvid lähtuvad meie väärtustest ning on kõige paremini kaitstud liberaalsetel väärtustel ja reeglitel põhinevas koostöös. Eestil on ajaloos iseseisva riigina läinud hästi siis, kui rahvusvahelisel areenil on domineerinud liberaalne väärtusruum," ütles Mikser oma kõnes.

Välisminister viitas ka oma eelmisel aastal peetud ettekandele, milles ta leidis, et viimastel aastatel on suurimaks väljakutseks demokraatlikele riikidele ja nende valitsustele tõusnud liberaalse demokraatia väärtuste vaidlustamine nii üleilmselt, Euroopa Liidus kui ka Eestis. "Need Eestit taasiseseisvumisest saadik edukalt teeninud printsiibid on jätkuvalt surve all," märkis Mikser.

Liberaalsed väärtused olid juhtmõtteks juba Esimese maailmasõja järel, kui USA president Woodrow Wilson esitas plaani rahu saavutamiseks Euroopas. Ka Teise maailmasõja järgselt lääneriikide loodud NATO ja Euroopa Liidu eesmärgiks oli kaitsta Lääne vabadusi ja väärtusruumi, rääkis Mikser. "Esiplaanile seati demokraatia, õigusriik, isikuvabadused, turumajandus ja vabakaubandus. Nende väärtuste kaitsmiseks loodi 70 aastat tagasi NATO. Prantsusmaa välisminister Robert Schuman lisas Euroopa väärtuste arsenali ka solidaarsuse mõiste, millele on rajatud tänane Euroopa Liit," tõdes Mikser.

Väärtuspõhist poliitikat edendab Eesti ka näiteks arengukoostöös, aidates Euroopa Liidu Idapartnerluse riike reformida. "Arengukoostöö on oluline tööriist ühise väärtusruumi edendamisel, mis aitab kaasa nii meie kui ka meie naabrite heaolu ja julgeoleku suurenemisele. Nii tugevdab Ukraina demokraatia ja õigusriigi arengu toetamine, hea valitsemistava juurutamine ning kodanikuühiskonna ja inimõiguste edendamine kogu Euroopa stabiilsust ja arengut," märkis välisminister Mikser. Samuti edendab Eesti digitaalse koostöö ja abi kaudu avatust, sõnavabadust, inimõiguste kaitset ja reeglitepõhisust, rääkis ta.

Välisminister viitas ka sisepoliitikale, kuna tema hinnangul on ka Eestis Euroopa Liidu ühtsus ja alusväärtused löögi alla sattunud, sest seda õõnestatakse "valedele tugineva populismi ja madalatele instinktidele apelleerivate hirmude" abil. "Neid poliittehnoloogiaid on üritatud importida ka Eestisse, kus elanike toetus Euroopa Liidule on tavapäraselt olnud kõrge. Meile seatakse eeskujuks niinimetatud mitteliberaalset demokraatiat ehk sisuliselt demokraatia puudumist, Euroopa ühtsust vastandatakse rahvuslikule suveräänsusele, unustades, et väikeriikide mõjukus kasvab justnimelt koostöös. Kui me anname oma suveräänsuse ühishuvide teenistusse, siis just selleks, et tagada oma iseseisvuse ja suveräänsuse säilimine. Ühised otsused ja poliitikad Euroopa Liidus annavad võimenduse Eesti poliitikatele ja ka Eesti majanduse arengule," rääkis Mikser.

ÜRO kampaania

Mikser põhjendas Eesti huvi saada valitud ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks sooviga kaitsta reeglitepõhist maailmakorda, mis on väikeriikidele eluliselt vajalik. "Eelkõige on ÜRO oluline just väikeriikidele, kelle jõud ei võistle kunagi suurriikide omaga, kuid kellel on rahvusvahelise kogukonna liikmetena kõigiti samaväärsed õigused. Kui Eesti näeb reeglitepõhise maailmakorra murenemises, isolatsionismis ja poliitika jõupositsioonilt pealesurumises ohtu, siis peame koos teiste samameelsete riikidega püüdma neid suundumusi väärata või vähemalt neutraliseerida. See on võimalik ainult aktiivselt panustades ja osaledes," ütles Mikser.

Välisministri sõnul kavatseb Eesti Julgeoleknõukogusse pääsedes tegeleda rahvusvahelise õiguse kohaldamisega küberruumis, konfliktide ennetamise, kliima- ja looduskeskkonnaga küsimuste, naiste ja laste õiguste ja turvalisuse ning ÜRO Julgeolekunõukogu enda töömeetodite ajakohastamise teemadega.

Transatlantilised suhted

Rääkides transatlantilistest suhetest, kinnitas Mikser, et need on jätkuvalt tugevad ehkki viimastel aastatel on tekkinud ebakõlad, mis võivad hakata kahjustama senist välis- ja julgeolekupoliitikat. Välisministri sõnul on USA-l jätuvalt juhtroll NATO heidutuse tagamisel Euroopas, kuid ta märkis, et Euroopa riigid peavad senisest rohkem kaitsesse panustama. Mikser rõhutas Euroopa Liidu kaitsekoostööötst rääkides, et sellele peaks jääma NATO-t täiendav, mitte asendav roll. "Ka debatt Euroopa strateegilisest autonoomiast ei tohi muutuda tarbetuks ärritajaks transatlantilistes suhetes," lisas minister.

Suhted USA-ga

Eesti ja Ameerika Ühendriikide kahepoolsed suhted on Mikseri hinnangul väga head ning kaitse- ja julgeolekualase koostöö tihendamisel keskenduvad pooled sõjalistele õppustele, kübervaldkonnale, energiajulgeolekule ja strateegilisele kommunikatsioonile. Mikser märkis ka, et Eesti teeb koostööd Läti, Leedu ja Poolaga, et saavutada USA suurem sõjaline kohalolek Läänemere piirkonnas.

Euroopa Liit

Euroopa Liidust rääkides tõi Mikser esile Ühendkuningriigi lahkumise (Brexit), rõhutades, et Suurbritania jääb Eesti jaoks oluliseks partneriks ka väljaspool EL-i. "Me soovime käimasoleva "lahutusprotsessi" võimalikult väikeste kaotustega selja taha jätta, et keskenduda uue toimiva suhte loomisele majanduses ja kaubanduses, sise- ja välisjulgeolekus, noorte- ja üliõpilasvahetuses, digi- ja kübervaldkondades, teaduses. Me töötame koordineeritult ka selle nimel, et meie kodanikud ja ettevõtted ei peaks Brexiti tõttu kannatama," ütles välisminister.

Kuna tänavu algavad seoses Euroopa Parlamendi valimiste ning Euroopa Komisjoni vahetusega EL-is arutelud järgmise viie aasta prioriteetide üle, tõi Mikser välja, et Eesti on digitaalsete lahenduste, andmemajanduse, küberturvalisuse valdkonnas üks liiderarvajaid. Rääkides samuti alanud EL-i seitsmseaastase eelarve läbirääkimistest, ütles minister, et finantsraamistik peab toetama nii neid teemasid kui ka hoidma EL-i traditsioonilisi ühtekuuluvuspoliitikat ja ühtset põllumajanduspoliitikat. "Suurprojektidest on Eestile olulised Rail Baltic ja meie elektrivõrkude sünkroniseerimine Euroopa sagedusalaga," lisas Mikser.

Välismajanduse edendamine

Mikser pühendas suhteliselt suure osa oma kõnest Eesti välismajanduse edendamise teemale, märkides, et Eesti majanduslik edu sõltub suuresti välisturgudest. Välisminister tõi esile Euroopa Liidu rolli väliskaubanduse soodustamisel ning avaldas kahetsust üldistel reeglitel põhineva väliskaubandusrežiimi lagunemise üle. "Paraku on ka väliskaubandussuhetes multilateraalne, reeglitel põhinev lähenemine osati asendumas piiratud mahus diilipõhise kaubanduse ja protektsionismiga. Euroopa ettevõtjad on silmitsi turule sisenemise piirangute, vältimatu tehnoloogiate üleandmise, internetivabaduse puudumisega, mis annab omakorda õigustuse seada protektsionistlikke tõkkeid USAs ja Euroopas," rääkis minister.

Mikseri kinnitusel on Eesti ettevõtjate abistamine eksporditurgude leidmisel välisteenistuse prioriteet. Ehkki Eesti on selles olnud edukas, tuleb tema sõnul edasi liikumiseks olla fokusseeritum ja suuta oma eeliseid paremini ära kasutada. "Teine oluline eesmärk on välisinvesteeringute toomine, keskendudes kapitalimahukatele "tarkadele" valdkondadele, et suurendada Eesti toodete lisandväärtust," rääkis minister. Välisminister tõi ka esile Eesti välismajandushuvide edendamiseks esinduste peatse avamise Abu Dhabis ja San Franciscos.

Välispoliitika digitaalne mõõde

Mikser pühendas eraldi tähelepanu Eesti kui maailma ühe juhtiva e-riigi renomeele ning võimalustele seda meie huvides ära kasutada. "Olles suutnud kodus ehitada üles maailma ühe arenenuma e-riigi, on meie maine rahvusvaheliselt väga hea. See loob meile uusi võimalusi tutvustada Eestit, meie kaupu ja teenuseid," rääkis välisminister. Samuti tihendab välisministeerium arengukoostööd riikidega, kes soovivad meie küberkogemustest õppida. "Alles arenevates riikides on nii digi- kui ka küberturbe turunišid veel hõivamata ning siin peitub võimalusi ka meie erasektori jaoks. Olles väike ja paindlik, saame õpetada, kuidas väheste ressurssidega luua toimiv riiklik küberkaitse süsteem," lisas Mikser.

Eesti on esirinnas ka kübernormide ja rahvusvahelise õiguse kujundamisel, seda nii ÜRO-s, Europa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonis (OSCE), Euroopa Nõukogus kui ka teistes rahvusvaheliste organisatsioonides, ütles Mikser. "Juba täna on Eesti juhtivaid küberekspertiisi pakkujaid rahvusvahelistele organisatsioonidele ning meie ülesanne on juhtiva küberriigi staatust hoida ja tugevdada," märkis ta. Välisministeerium kavatseb ka koostöös ülikoolide ja teadusasutustega luua rahvusvahelise küberõiguse kompetentsikeskuse, teatas Mikser.

Sotsiaaldemokraadist välisminister kutsus ka Eesti sees senisest rohkem panustama infotehnoloogia revolutsiooniga kaasas käimisse. "Me vajame uut Tiigrihüpet, millesse on kaasatud kogu ühiskonna poliitiline, majanduslik, teaduslik ja hariduslik potentsiaal, ning mille saavutamiseks peame oluliselt suurendama oma teaduse ja tehnoloogilise arendustegevuse rahastamist. Et viia innovatsioon uuele tasemele, peame riigina sinna suunama ressursi, mis on võrreldav nende riikidega, kes on täna innovatsiooni osas suunanäitajad," leidis Mikser.

Venemaast ei rääkinud

Kui eelmisel aastal puudutas Mikser Venemaad ainult Ukraina agressiooni kontekstis, siis tänavu ei rääkinud välisminister otsesõnu Venemaast oma kõnes kordagi.

Riigikogus toimub teisipäeval olulise tähtsusega riikliku küsimusena välispoliitika arutelu, kus ettekande peavad välisminister Mikser ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson. 

Mihkelson kritiseeris valitsuses välispoliitika osas tekkinud lõhesid

Riigikogu väliskomisjoni esimees, opositsioonilise Reformierakonna liige Marko Mihkelson kritiseeris teisipäeval valitsuse liikmete erimeelsusi Eesti välispoliitika kujundamisel.

"Lahkuva valitsuse viimaste nädalate tegevust jälgides tekib /---/ väike segadus, kuidas meil täidesaatva võimu poolt ikkagi välispoliitikat ellu viiakse. Avalikkuse ees toimuvad kummalised vaidlused justiitsministri ja välisministri vahel, mis võiksid jääda valitsuse laua taha. Praegu jääb mulje, et Jüri Ratase valitsusel on korraga mitu välispoliitikat," ütles Mihkelson oma kaasettekandes riigikogus teisipäeval peetud välispoliitika arutelul.

Mihkelson viitas valitsuse suutmatusele saavutada kokkulepe ÜRO ränderaamistikuga ühinemise suhtes, kus sotsiaaldemokraadist välisminister Sven Mikser toetas ühinemist, Isamaa liikmetest ministrid eesotsas justiitsminister Urmas Reinsaluga seda aga vastustasid.

"Ei mäletagi, millal viimati ühe valitsuse ministrid avalikult sellisel moel siis välispoliitiliste teemade üle vaidlesid, samas kui tõepoolest Eesti edu võti on alati olnud see, et me oleme need erimeelsused lahendanud laua taga ja tulnud välja ühtse arusaadava positsiooniga," ütles Mihkelson vastates vabaerakondlase Andres Herkeli samateemalisele küsimusele.

Väliskomisjoni esimehe sõnul on välispoliitikas ka teisi teemasid, kus erakondade vaated lahknevad, kuid koalitsioonivalitsused on suutnud siiski ühtsuse säilitada.

"Kindlasti, ka lähiaegadest vaieldamatult selline välispoliitiline teema on olnud Eesti ja Venemaa suhted ja ennekõike piirilepinguga seonduvad küsimused. Aga ka siin tegelikult me oleme alati leidnud sellise hoiaku, kus kohas siis kas selleks n-ö meelsusväljenduseks on hääletus siin parlamendis, nagu ühes demokraatlikus riigis on kohane, või on siis valitsus leidnud koalitsioonivalitsuse näol kokkuleppe, milliseid prioriteete välispoliitikas ellu viia. Aga eks siin avaldavad tõenäoliselt mõju ka lähenevad valimised paraku, nii et eks see on iga valitsusliikme südametunnistusel, mida ta Eesti välispoliitikas teeb," rääkis Mihkelson.

Marko Mihkelson. Autor: Erik Peinar / Riigikogu

Mihkelson soovitas avada esinduse Lõuna-Koreas

Mihkelson toetas oma ettekandes välisminister Sven Mikseri rõhuasetust demokraatlike väärtuste ja reeglitepõhise maailma kaitsmisele ning soovitas avada Eesti esinduse Lõuna-Koreas.

"Eestile on oluline, et murdeajastu maailmas püsiksid suurriikide ambitsioonide ohjeldamisel esikohal rahvusvaheliselt kokkulepitud reeglid ja põhimõtted. Meie jaoks on eksistentsiaalselt tähtis, et ühtse Euroopa idee elaks üle nii Brexiti kui ka eeldatavalt kasvava surve euroskeptiliste populistide poolt. Tihedat koostööd tegevale ja tugevat ühisosa omavale rahvusriikide Euroopa Liidule lihtsalt ei ole alternatiivi ajal, kui Venemaa püüab sõjajõudu kasutades laiendada oma piire ja Hiina eesmärgiks on kujuneda globaalseks liidriks," rääkis väliskomisjoni esimees.

Mihkelson tunnustas Eesti aktiivset tegevust Hiina suunal ja haridus-alast koostööd Aasia ülikoolidega.

"Nagu ma mainisin Eesti välisesindusi, meil ei ole võimekust loomulikult neid rajada paljudesse maailma riikidesse, aga üks riik, kuhu minu arvates juba peale riigikogu valimisi kokku tulev valitsus võiks tõsiselt kaaluda esinduse rajamise – ja selles osas on minu arvates ka laiem konsensus ja arusaamine olemas –, on Lõuna-Korea. Tegemist on maailma kõige innovaatilisema riigiga. Nagu ma mainisin, on kaubavahetus Lõuna-Koreaga viimastel aastatel kahekordistunud," rääkis Mihkelson.

Ta viitas ka, et Läti juba on Soulus saatkonna avanud ning aidanud sellega kaasa kaubavahetusele kahe riigi vahel. "Aga mitte ka see, kõige olulisem on ikkagi, et inimeste suhted, ka nende ideede rakendamine, mis rahvusvaheliselt ennekõike sellises innovatsioonivõrgustikus olemas on, oleks tähtsad," rõhutas Mihkelson.

Põlluaas: Eesti välispoliitika on kõigega nõustumine

Riigikogu väliskomisjoni liige, EKRE esindaja Henn Põlluaas kritiseeris eesmärkide puudumist välispoliitikas, aga erladi ka valitsuse tegevust Eesti liitumisel ÜRO rändeleppega, millele EKRE vastu seisab.

"Meie välispoliitika piirneb põhiliselt võimalikult paljude laudade taga istumises, aga mitte seal Eesti huvide esindamises, vaid lihtsalt kõigega kaasa koogutamises ja nõusolekus," ütles ta "Aktuaalsele kaamerale".

Tüür: välispoliitikas pole suurt eesmärki

Välispoliitika eksperdi Karmo Tüüri sõnul on Eesti välispoliitikas laialt levinud tunnetuseks suure eesmärgi puudumine.

"Meil ei ole seda suurt eesmärki või suurt visiooni, kuhu poole pürgida. Aga siin tuleb nüüd küll tunnistada, et esimest korda Eesti Vabariigi käesolevas ajaloos on koostamisel välispoliitiline strateegiadokument ja see võib anda asjale kui mitte sellise suure visiooni, siis vähemalt sellise mõtestatud tegevuse," rääkis Tüür "Aktuaalsele kaamerale".

Toimetaja: Mait Ots, Merili Nael, Hannes Sarv



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: