Bussijuhi toolilt presidenditoolile tõusnud Nicolas Maduro on seni üle elanud atentaadikatse, USA sanktsioonid, tagandamiskatsed ning ignoreerib külmavereliselt oma rahva kasvavat viha. Suur küsimus on aga, kas ta juba niigi nälgiva rahva majandusliku olukorra edasise halvenemise üle elab.

Inimesena tõenäoliselt elab ta selle üle küll, võimalus lõpetada samal viisil Rumeenia diktaatori Nicolae Ceaucescuga kasvab küll iga päevaga, on aga siiski hõlpsasti välditav. Presidendina aga ei pruugi ta uut kuueaastast ametiaega enam lõpuni vedada ja siin ei pruugi aidata ka demokraatiakruvide edasine kinnikeeramine. Kui näljased ikka enam prügikastidestki süüa ei leia, sest kellelgi lihtsalt pole sinna midagi söödavat visata, siis tundub, et Maduro kangelaslik võitlus hakkab kuulsusetult lõppema ning ei aita ka võitluslik retoorika.

"Me peame ja jätkame suurejoonelist, ainulaadset kangelaslikku võitlust, tegemaks maailmale selgeks, et nad peavad austama Venezuelat ja et meie juhime seda riiki ja et venezuelalased valitsevad Venezuelat ilma mingi välise sekkumiseta mingi imperialistliku jõu, mingi välisvalitsuse poolt. Venezuela venezuelalastele!" teatas ta näiteks kõnet pidades.

Venezuela hüperinflatsioon ulatub juba 225 protsendini. Järjest rohkem inimesi loobuvad üldse võitlusest Maduro režiimiga ja nad lihtsalt lahkuvad riigist ning neid ei takista ei vallid, kraav ega piirivalve.

Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS) võttis vastu resolutsiooni Venezuela presidendivalimiste tulemuste mittetunnustamisest. Resolutsiooni poolt hääletas 19 riiki, vastu oli 6 ning erapooletuks jäi kaheksa riiki.

Kokku on maailmas juba 60 riiki, mis Madurot Venezuela presidendina ei tunnista. Mõni neist on katkestanud isegi diplomaatilised sidemed Venezuelaga.

Maduro püüab abi saada Venemaalt, Hiinalt ja Türgilt. Kuid needki teevad peamiselt suuri sõnu Venezuela toetamisest, rahakotiraudu avama aga ei kiirusta. Isegi mitte Hiina, mis on heldel käel investeerinud nii Aafrikasse, Ladina-Ameerikasse, Aasiasse ja koguni Euroopasse.

Venezuela suurima loodusvara naftaga on tõeline "nokk kinni, saba lahti" olukord. Madal naftahind ei toeta Venezuela majandust, kui Venezuela aga naftatoodangut suurendaks, langeks selle hind veel madalamale.

Ning Venezuela opositsioonijuhiks on tõusnud teine vasakpoolne poliitik Juan Guaidó ja seega on raske teda süüdistada "imperialistide, kapitalistide või muude ürgvaenlaste" leeri kuulumises.

Siiski pole Maduro kukkumine presidenditoolist juba ette otsustatud. Tema kasuks on ühtsuse puudumine opositsioonis. Samuti toetavad teda endiselt kõrged sõjaväe- ja politseijuhid. Kui aga naaberriigid põgenikevoogude ohjeldamiseks piirid kinni panevad, millega nad juba ammugi ähvardavad, ning meeleheitele viidud inimesed enam pakku ei pääse, hakkab Ceaucescu saatus Maduro jaoks järjest tõenäolisemana tunduma.