Kaju: iseseisvat Suurbritanniat soovinud konservatiivid hoopis lammutavad seda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Keit Kasemets, Johannes Tralla, Andreas Kaju.
Keit Kasemets, Johannes Tralla, Andreas Kaju. Autor/allikas: ERR

Briti konservatiivid ja ultraradikaalid, kes soovisid suveräänset Suurbritanniat, hoopis lammutavad seda, ütles poliitikavaatleja Andreas Kaju.

Kaju rääkis Brexitile pühendatud ETV saates "Esimene stuudio", et keegi ei soovi nn karmi Brexitit, mille puhul tekiks Euroopa Liidu ja Suurbritannia piir keset Iiri saart. Just see küsimus on põhiliselt Briti parlamendi vaidluste põhjus. Kaju selgitas, et Euroopa Liit seisab selles küsimuses Iirimaa kõrval ning ka Iiri valitsus on võtnud seisukoha, et lepinguta Brexitit ei tohiks sündida.

Kaju tõdes, et Suurbritannia ei mõelnud referendumit ja Brexiti-protsessi ette valmistades läbi Iiri ja Põhja-Iirimaa piiri küsimust.

"Kuigi just nemad peaksid kõige paremini seda teadma, et kui Euroopas räägitakse Euroopa rahuprojektist pool sajandit, relvad on maha pandud suuresti tänu Euroopa Söe- ja Terasetootjate Ühenduse, hiljem Euroopa Ühenduse, Euroopa Liidu suurele sünni- ja loomisloole, siis tegelikult sarnane lugu on rääkida ka Ühendkuningriigis. Iirimaa ja Suurbritannia suhete ajalugu on väga verine ja osalt on Euroopa Liidu liikmesus, kuhu mõlemad - Ühendkuningriik ja Iirimaa - astusid omal ajal koos, see, mis tsementeeris ja toetas igapidi 1988 rahuga lõppenud läbirääkimisi," arutles Kaju.

"Meenutame, et nagu meil on Tartu rahu pretensioon piiri näol ja võimalike territooriumite näol teoreetiliselt kusagil olemas, on iirlastel põhiseaduses de jure territoriaalsed nõudmised Põhja-Iirimaa suhtes. Nende teemade tagasitulemine täna ja selle Põhja-Iirimaa saatuse ja nende haavade lahtikiskumine, on teemad, mis ei ole enam ära peidetud, vaid sellest räägib Iirimaa peaminister täna kui ühest oma suurest südamemurest. Need on reaalsed teemad," lisas Kaju.

Pärast Brexiti-leppe tagasilükkamist Briti parlamendis ja umbusaldushääletusi peaminister Theresa May vastu, mis on siiani läbi kukkunud, tuleb Kaju sõnul tähelepanelikult jälgida seda, mis Ühendkuningriigis seesmiselt juhtuma hakkab.

"Asi, millel me peame silma väga lähedalt peal hoidma - mitte ainult meie, vaid Euroopa ja maailm laiemalt -, on see, mis Ühendkuningriigis nüüd seesmiselt juhtuma hakkab, sest meenutame, et nii Põhja-Iirimaa kui ka Šotimaa tegelikult hääletasid Brexiti vastu referendumil. Ja täna, kui me rääkisime Iiri probleemist, me ei rääkinud väga pikalt Šotimaaga seonduvast, iseseisvuslaste ettevalmistustest seal, siis paradoksaalsel kombel needsamad toorid, konservatiivid, ultraradikaalid, kes arvasid, et nad ehitavad suveräänset, iseseisvat Suurbritanniat, lammutavad seda," ütles Kaju.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets rääkis saates, et kui otsida Brexiti-protsessist midagi positiivset, siis Eesti jaoks võiks see olla see, kuidas Euroopa Liit ühiselt on toetanud väikeriigi Iirimaa huve.

"Euroopa Liidu riigid on kui üks mees seisnud Iirimaa taga. Eks see ka näitab, et kui meie ka vahel kurdame, et väikeste riikide huve ei arvestata, siis päris nii see tegelikult pole," ütles ta.

Teine järeldus on tema hinnangul see, et Euroopa Liidu liikmesriikide sidemete lõhkumine võib tuua kaasa palju probleeme.

"Väga tihedad on ikka seosed Euroopa Liidu riikide vahel ja nende läbi raiumine või hoopis teistmoodi oma elu korraldamine on väga keeruline ja toob igasuguseid muresid ja probleeme kaasa," rääkis Kasemets.

 

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: