Leadsom: Briti alamkoda hääletab Brexiti üle uuesti 29. jaanuaril
Briti parlament hääletab Brexiti üle uuesti 29. jaanuaril pärast pikka debatti valitsuse plaanide ja võimalike muudatuste üle lahkumisleppes Euroopa Liiduga, teatas alamkoja liider Andrea Leadsom neljapäeval.
Valitsuse juhtivaks esindajaks alamkojas (Leader of the House of Commons) olev Leadsom ütles parlamendile, et 29. jaanuaril on debatiks ja hääletamiseks eraldatud terve päev.
Peaminister Theresa May peab pärast seda, kui alamkoda Brexiti leppe teisipäeva õhtul 202 poolt- ja 432 vastuhäälega tagasi lükkas, esitama hiljemalt esmaspäeval uue plaani Brexitiga edasiliikumiseks.
Konservatiiv May teeb "plaan B" teatavaks pärast lähipäevadele kavandatud kohtumisi opositsioonierakondade esindajatega.
Opositsiooni esindajad on aga nõudnud, et May välistaks mõttekate läbirääkimiste eeldusena leppeta Brexiti toimumise..
May: kokkuleppeta Brexiti välistamine on võimatu
May ütles neljapäeval, et ta ei saa välistada Ühendkuningriigi leppeta lahkumist Euroopa Liidust ilma protsessi peatamata.
May reageeris opositsiooniliste leiboristide liidri Jeremy Corbyni kirjale, milles ta palus peaministril välistada kokkuleppeta lahkumine EL-ist eeltingimusena kõnelusteks võimaliku Brexiti-kompromissi üle.
May ei osale järgmisel nädalal Davosis Maailma majandusfoorumil, sest keskendub Brexiti-läbirääkimistele, teatas Downing Street neljapäeval.
"Ta ei lähe Davosi. Ta keskendub asjadele siin," ütles May kõneisik ja lisas, et Suurbritanniat esindavad Davosis teised valitsuse liikmed.
Corbyn: May peab loobuma Brexiti osas punastest joontest
May peab loobuma Brexiti osas punastest joontest, ütles opositsioonilise Tööpartei juht Jeremy Corbyn neljapäeval.
"Theresa May peab loobuma punastest joontest ja hakkama tulevikku käsitlevaid ettepanekuid tõsiselt võtma," manitses Corbyn, lisades, et on avatud kompromisskõnelustele May'ga, kui viimane välistab leppeta Brexiti võimaluse.
"Peaminister, võta see laualt maha ja hakka pidama tõsist arutelu selle üle, kuidas me tulevikule läheneme," lausus leiboristide liider, hoiatades peaministrit mis tahes katse eest "sundida parlamendiliikmeid tema nässu keeratud lepet teisel hääletusel toetama".
"Kui valitsus peaks järeleandmatuks jääma olukorras, kus riik seisab silmitsi leppeta jäämise katastroofiga, on meie kohus kaaluda teisi võimalusi...muuhulgas avalikku hääletust," sõnas Corbyn.
Tema sõnul sisaldab Tööpartei alternatiivne Brexiti kava tolliliitu Euroopa Liiduga, tugevaid suhteid ühisturuga ning töö- ja keskkonnaõiguste kaitsmist.
Corbyn ütles ka, et May leppe hävitav tagasilükkamine teisipäeval alamkojas "rebis katki" peaministri autoriteedi "riismed".
Ühendkuningriik võib leppeta Brexiti korral kutsuda teenistusse reservistid
Ühendkuningriik võib leppeta Brexiti korral kutsuda reservväelased aastaks teenistusse, teatas relvajõudude minister Mark Lancaster neljapäeval.
Kui Ühendkuningriik lahkub 29. märtsil Euroopa Liidust lahkumisleppeta, tooks see tõenäoliselt kaasa suured ummikud sadamates ja häired tarneahelates ja kaupade kättesaadavuses, kuna üleöö hakkaksid kehtima tollikontrollid ja muud meetmed, nende seas tollimaksud.
Relvajõudude minister Mark Lancaster ütles, et anti käsk, mis lubaks reservväelasi aastaks tegevteenistusse kutsuda osana "leppeta Euroopa Liidust lahkumise tagavaraplaanist".
Kaitseministeeriumi teatel on leppeta Brexiti korral valmis abi pakkuma 3500 sõdurit.
Opositsioon mõistis selle hukka. Leiboristlik parlamendisaadik Ian Murray ütles, et "on uskumatu, et sõjaväelased pannakse ootele, sest valitsus on ise loonud põhiseadusliku kriisi ohu".
Barnier: Brexiti leppe heaks kiitmiseks peab midagi muutuma
Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier ütles neljapäeval, et lahkumisleppe heakskiitmine Suurbritanniaga on kõigi huvides ja selleks "peab midagi muutuma".
Barnier ütles visiidil Portugali sealsele parlamendile, et leppe puudumisel peetaks Ühendkuningriigi ja EL-i läbirääkimisi tagavarameetmete osas usaldava õhustikuta.
Pealäbirääkija sõnul on Ühendkuningriigi piirid selle osas, mis järeleandmisi nad on läbirääkimistel valmis tegema, takistanud laiaulatuslikuma lahkumisleppe saavutamist.
"Kui need piirid muutuvad, muutume ka meie," ütles Barnier EL-i läbirääkimispositsiooni kohta.
Praegune Brexiti-lepe on Prantsuse eksministri sõnul tasakaalustatud ja teineteisest lugupidav. Ta märkis, et Euroopa Liit ei ole ühegi teise riigiga nii ambitsioonikat lepet sõlminud.
Üldiselt on EL-i läbirääkijad näinud, et britid on paindumatud oma soovis säilitada vabakaubanduse hüved, kuid samas lõpetada kodanike vaba liikumine Ühendkuningriigi ja EL-i vahel, ütles Barnier.
Brexiti edasilükkamise kohta ütles ta, et ei ole sellest võimalusest rääkinud, sest 29. märtsi valis tähtajaks Briti valitsus ja see on kirjutatud ka Briti seadustesse.
Prantsusmaa käivitas plaani leppeta Brexiti puhuks
Prantsuse valitsus käivitas plaani leppeta Brexiti tagajärgede puhuks, teatas peaminister Édouard Philippe neljapäeval, nimetades Suurbritannia leppeta lahkumist Euroopa Liidust üha vähem ebatõenäoliseks.
"Olen langetanud otsuse lasta käiku plaan leppeta Brexiti või kõva Brexiti, nagu seda mõnikord kutsutakse, puhuks," lausus Prantsuse peaminister pärast valitsuskabineti kohtumist, mis kutsuti kokku pärast seda, kui Briti parlamendi alamkoja EL-i ja Briti valitsuse lahkumisleppe maha hääletas.
Plaan näeb ette 50 miljoni euro investeerimist Prantsuse sadamatesse ja lennujaamadesse, "mis on ilmselgelt vajaminevatest muudatustest enim mõjutatud", kui Ühendkuningriik liidust leppeta lahkub.
"Mõnes sadamas ehitatakse autoparklaid, teistes luuakse taristu piirikontrolli jaoks," ütles Philippe.
Prantsusmaa on juba koostanud ka plaani täiendavate tollitöötajate ja veterinaarinspektorite palkamiseks.
Prantsuse parlament peaks neljapäeval lõplikult võtma vastu seaduse, mis lubaks valitsusel langetada tõenäoliselt kaost külvava leppeta Brexiti korral otsuseid määrustega.
Valitsus on koostanud viis määrust, mis võetakse vastu, kui need on üle vaadanud riiginõukogu.
Määrused näevad ette Briti kodanikele Prantsusmaal elamisloata residentsuse säilitamist aasta vältel, kui sama teeb Ühendkuningriik; erakorraliselt tollitaristu loomist; transpordiühenduse säilitamist Briti veokitele ja eurotunnelis; turvameetmed finantstegevusele, kui Briti firmad kaotavad ligipääsu Euroopa turgudele ja kaitsetööstuse tarnete jätkamist.
"Me tahame olla valmis oma kodanike huvide kaitsmiseks," märkis peaminister.
"Meie eesmärk on samal ajal pidada kinni meie kohustustest ja tagada, et meie kodanike ja Prantsusmaal elavate Briti kodanike elu oleks võimalikult vähe mõjutatud," sõnas Philippe.
Saksa välisminister: Brexiti tähtaja edasilükkamist võib kaaluda
Brexiti edasilükkamist võib kaaluda ainult siis, kui Ühendkuningriik teatab selgelt, mis tema plaanid on, ütles Saksa välisminister Heiko Maas neljapäeval.
Tähtaja pikendamine vajab ülejäänud 27 liikmesriigi heakskiitu.
Maas ütles Saksa parlamendile, et Euroopa Liit oleks valmis Briti uut ettepanekut hoolikalt kaaluma, kuid on "vaevu ettekujutatav", et Briti parlamendis tagasilükatud lahkumisleppel oleks veel tulevikku.
Tema sõnul peab Ühendkuningriik pakkuma selge väljavaate, et vastata, kas ja kui kaua tähtaega pikendataks.
Sõnumis Briti parlamendile ütles Maas: "Te olete viimastel päevadel muljetavaldavalt demonstreerinud oma musta huumori soont. Nüüd panustame me teie legendaarsele pragmaatilisusele ja reaalsustajule."
Võimalikud edasised arengud:
* Suurbritannia lahkumine EL-ist ilma mingi lepinguta - tõenäoliselt kõige riskantsem areng nii majandust kui ka näiteks välismaal elavate kodanike eluolu arvestades. Selle vastu on suurem osa parlamendist, seda toetavad vaid kõige veendunumad Brexiti-toetajad. Kui mingit arengut ei toimu, siis nii ka 29. märtsil läheb;
* Briti parlament kiidab heaks mingi uue May poolt pakutud plaani. Hetkel kaheldav, sest see eeldaks ka EL-iga sõlmitud leppe vähemalt mingil kujul muutmist, mida aga EL ei kavatse teha;
* Brexiti tähtaja pikendamine - tõenäoline, kuid ühtegi sisulist küsimust see ei lahendaks. Vajab kõigi EL-i liikmesriikide heakskiitu ja tõenäoliselt selle ka saaks;
* uus referendum - nii May kui ka märkimisväärne osa konservatiividest on selle vastu, sest see olevat esimesel referendumil väljendatud rahva tahte ning seega ka demokraatia õõnestamine. Ka leiboristide juht Corbyn on erinevalt suurest osast oma parteist eriarvamusel ning tema soovib uue referendumi asemel hoopis uusi valimisi, sest tema arvates saab tema paremat Brexitit pakkuda. Uue referendumi toetajad aga leiavad, et algne referendum tugines valedele ja hämamisele ning praeguseks on ka asjaolud selgemaks saanud. Vajab valitsuse toetust ja parlamendienamust. On ka eriarvamusi, mida sellisel referendumil täpsemalt küsida;
* parlament võtab valitsuselt kontrolli Brexiti-protsessi üle. Peamiselt osade konservatiivide idee, kuid hetkel ei paista kuskilt, et mõnel sellisel ideel parlamendis piisavalt toetust oleks;
* ikkagi uued valimised - kui mingit edasiliikumist ei toimu, võib järjekordne umbusaldamine edukas olla. Tööpartei juhi Jeremy Corbyni peamine soov;
* Brexiti peatamine Suurbritannia poolt ühepoolselt. Euroopa Kohtu hinnangul on see seaduslik variant, kuid sellel on veelgi rohkem vastaseid kui teise referendumi korraldamisel. May valitsus seda sammu ei astuks ja ka parlamendienamust ei paista sellel olevat;
* nn rahvusliku ühtsuse valitsus, mis koosneks erinevate parteide esindajatest. Hetkeolukorda arvestades taas vähetõenäoline. Kõige rohkem on sellest rääkinud erinevate parteide, sealhulgas konservatiivide, Brexiti-vastased ja EL-is jätkamise toetajad. Kuid jällegi - parlamendienamust hetkel ei paista.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: BNS/ERR