Hard Brexit - mida see Eestile tähendaks?

Valitsus sai neljapäeval välisministrilt ülevaate, mis saab siis, kui Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust väljaastumislepinguta. ERR.ee teeb kokkuvõtte kümneleheküljelisest memorandumist.
Kuigi Suurbritannia ja Euroopa Liidu 27 liikmesriiki on väljaastumislepingu valitsuste tasandil kokku leppinud, pole brittide parlament seda heaks kiitnud.
Lepingu mittejõustumise korral lõpetab Euroopa Liidu õigus Suurbritannias ja riigi suhtes kehtivuse 29. märtsil.
Pärast seda kuupäeva reguleeriks suhteid EL-iga kolmandaid riike puudutavad seadusesätted. Kaubanduses hakkaksid kehtima Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglid, tariifid ja kvoodid.
Väljaspool Euroopa Liidu tasandit hakkaksid liikmesriikide suhteid Ühendkuningriigiga reguleerima rahvusvaheline õigus ja riigisisene õigus.
Kodanikud
Nn hard Brexiti ehk lepinguta lahkumise korral lõppeb inimeste vaba liikumine Suurbritannia ja EL-i riikide vahel.
Sellegipoolest on Eestil kavas Ühendkuningriigi kodanikke kohelda senistel alustel olenemata sellest, kas riik lahkub EL-ist lepinguga või ilma. Kõige värskematel andmetel on Eestis 1321 briti kodanikku.
Need siinsed briti kodanikud, kellel on EL-i kodaniku alaline elamisluba, omandavad EL-i pikaajalise elaniku elamisloa. Alla viie aasta Eestis elanud UK kodanikel on võimalik omandada elamisluba püsivalt Eestisse elamaasumiseks.
Siiski tuleb briti kodanikel senine elamisõigust tõendav dokument (ID-kaart) välja vahetada elamisloakaardi vastu.
Kui Suurbritannia kodanik saabub Eestisse pärast leppeta lahkumist, laieneb talle kolmanda riigi kodanikule ette nähtud Eestisse saabumise ja elamise kord. Ta saab viibida Eestis kuni kolm kuud viisavabalt. Eestis elamiseks peab ta taotlema elamisluba.
Välismaalaste seaduse muudatusega planeeritakse briti kodanikud välja arvata sisserände piirarvu alt sarnaselt Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikega.
Ühendkuningriigi valitsus on otsustanud, et riigis viibivad EL-i kodanikud peavad elamisõiguse jätkamiseks taotlema uut saatust (settled status), samas on brittide valitsus lubanud mitte halvendada EL-i kodanike staatust ja olukorda.
Ühendkuningriik soovib sisserännet piirata ja viia selle alla 100 000 elaniku aastas. Lühiajaliseks viibimiseks saareriik viisanõuet ei kavanda. Töötamise puhul tuleb täita minimaalse palga nõue. Üliõpilaste viisadele piirarvu ei ole Ühendkuningriigil plaanis seada. Reisimine ID-kaartide alusel kehtib kuni 31. detsembrini 2020.
Reisimine ja transport
Leppeta lahkumise järel peavad EL-i tulevad Ühendkuningriigi kodanikud hakkama vastama Schengeni piirieeskirjade tingimustele. Nad ei saa enam kasutada EL-i, Euroopa majanduspiirkonna riikide ja Šveitsi kodanikele reserveeritud radasid piirikontrollipunktides.
Suurbritanniast EL-i sisenemisel hakkavad maksuvabadele tubakatoodetele ja alkohoolsetele jookidele kehtima koguselised piirangud.
British Airways sulgeb Tallinna ja Londoni vahelise lennuliini alates 2019. aasta märtsi lõpust.
Tallinna ja Londoni vahel peaksid lendamist jätkama Easyjet, Wizz Air, Air Baltic ja Ryanair. Viimane teeb lende ka Šotimaale Edinburghi.
Ühendkuningriigi leppeta lahkumise korral on ohus Easyjeti EL-sisesed lennud ja teiste Euroopa Liidu lennuoperaatorite lennud Tallinnast Suurbritanniasse (nt Wizz Air, Air Baltic).
Lennud saavad jätkuda kui nende toimumiseks on Ühendkuningriigi lahkumise ajaks olemas õiguslik alus. Easyjetil, Ryanairil ja Wizz Air'il on lisaks Ühendkuningriigi lennuettevõtja sertifikaadile olemas ka EL-i riikide sertifikaat (Eastyjetil - Austria, Ryanairil - Iiirimaa, Wizz Air'il – Ungari oma.
Easyjeti Austria sertifikaat soovitakse käiku lasta vahetult brittide lahkumise järel, tagamaks Euroopa- siseste lendude jätkuvuse.
Air Balticul on olemas Läti sertifikaat, aga puudub Ühendkuningriigi oma. Selle küsimuse peaks lahendama liiklusõiguste määrus, käsitledes kõiki EL liikmesriike ühtsena.
Toll ja kaubandus
Ühendkuningriigi leppeta lahkumisel lõpeb kaupade vaba liikumine. Kaupade liikumist käsitletakse kui eksporti ja importi kolmanda riigiga, millele kehtivad vastavad EL-i õigusaktid.
Kaubanduses hakkavad britid ja liikmesriigid vastastikku kohaldama WTO enamsoodustusrežiimi põhimõttele vastavaid tariife ehk samu tariife, mida EL praegu kohaldab kolmandate riikide
suhtes.
Ühendkuningriik on Eesti suuruselt kümnes kaubanduspartner (kaubavahetuse kogukäive 2017. aastal oli 658 miljonit eurot ehk 2,4 protsenti kaubavahetuse üldmahust).
Eksport Suurbritanniasse ulatus 2017. aastal 287 miljoni euroni, kusjuures Eesti päritolu kaupade osakaal ekspordis oli väga kõrge, ca 90 protsenti. Eksportivaid Eesti ettevõtteid on 1100 ringis.
Pensionid ja ravikindlustus
Eestis resideeruvatel briti pensionäridel on otstarbekas sõlmida vabatahtlik kindlustusleping haigekassas. Suurbritannias elavad Eesti pensionärid peavad uurima sealseid võimalusi ravikindlustuse tagamise kohta.
2017. aasta andmetel maksis Ühendkuningriik Eestisse pensione 113 inimesele, Eesti maksis saareriiki pensione 141 inimesele.
Eestil on kavas jätkata juba eksporditavate pensionide piiriülest maksmist ning pensionide arvutamisel võetakse edaspidi arvesse väljaastumise kuupäevani Suurbritannias töötatud aeg.
Täismahus memo:
Toimetaja: Priit Luts