Theresa May umbusaldamine Briti parlamendis kukkus läbi
Suurbritannia parlamendi alamkoda arutas kolmapäeval opositsiooniliste leiboristide umbusaldusavaldust peaminister Theresa May vastu. Eesti aja järgi paar minutit pärast kella 21 alanud umbusaldushääletus kukkus läbi ning May jätkab peaministrina.
May umbusaldamise poolt hääletas 650-kohalises parlamendis 306 rahvasaadikut, umbusaldamise vastu oli omakorda 325 rahvaesindajat, vahendasid oma otseblogides BBC ja Guardian.
May teatas kohe pärast hääletustulemuse selgumist, et alustab juba kolmapäeva hilisõhtul kahepoolseid kohtumisi opositsiooniparteide juhtidega, et edasisi samme arutada.
Opositsiooniparteide esindajad aga teatasid koheselt, et enne mingeid läbirääkimisi peab May valitsus lubama välistada võimalus, et Suurbritannia lahkub Euroopa Liidust leppeta.
Otseülekanne Briti parlamendist:
Võimalikud edasised arengud:
* Suurbritannia lahkumine EL-ist ilma mingi lepinguta - tõenäoliselt kõige riskantsem areng nii majandust kui ka näiteks välismaal elavate kodanike eluolu arvestades. Selle vastu on suurem osa parlamendist, seda toetavad vaid kõige veendunumad Brexiti-toetajad. Kui mingit arengut ei toimu, siis nii ka 29. märtsil läheb;
* Brexiti tähtaja pikendamine - tõenäoline, kuid ühtegi sisulist küsimust see ei lahendaks. Vajab kõigi EL-i liikmesriikide heakskiitu ja tõenäoliselt selle ka saaks;
* uus referendum - nii May kui ka märkimisväärne osa konservatiividest on selle vastu, sest see olevat esimesel referendumil väljendatud rahva tahte ning seega ka demokraatia õõnestamine. Ka leiboristide juht Corbyn on erinevalt suurest osast oma parteist eriarvamusel ning tema soovib uue referendumi asemel hoopis uusi valimisi, sest tema arvates saab tema paremat Brexitit pakkuda. Uue referendumi toetajad aga leiavad, et algne referendum tugines valedele ja hämamisele ning praeguseks on ka asjaolud selgemaks saanud. Vajab valitsuse toetust ja parlamendienamust. On ka eriarvamusi, mida sellisel referendumil täpsemalt küsida;
* parlament võtab valitsuselt kontrolli Brexiti-protsessi üle. Peamiselt osade konservatiivide idee, kuid hetkel ei paista kuskilt, et mõnel sellisel ideel parlamendis piisavalt toetust oleks;
* ikkagi uued valimised - kui mingit edasiliikumist ei toimu, võib järjekordne umbusaldamine edukas olla. Tööpartei juhi Jeremy Corbyni peamine soov;
* Brexiti peatamine Suurbritannia poolt ühepoolselt. Euroopa Kohtu hinnangul on see seaduslik variant, kuid sellel on veelgi rohkem vastaseid kui teise referendumi korraldamisel. May valitsus seda sammu ei astuks ja ka parlamendienamust ei paista sellel olevat;
* nn rahvusliku ühtsuse valitsus, mis koosneks erinevate parteide esindajatest. Hetkeolukorda arvestades taas vähetõenäoline. Kõige rohkem on sellest rääkinud erinevate parteide, sealhulgas konservatiivide, Brexiti-vastased ja EL-is jätkamise toetajad. Kuid jällegi - parlamendienamust hetkel ei paista.
TAUST
Suurbritannia Tööpartei liider Jeremy Corbyn teatas teisipäeval pärast peaministri poolt välja pakutud lahkumisleppe mahahääletamist, et on esitanud umbusaldusavalduse Theresa May vastu, mille üle hakkab parlament arutlema kolmapäeval.
Samas oli juba ette vähetõenäoline, et Corbyni umbusaldusalgatus piisavalt hääli koguks, sest ka May kriitikutest konservatiividel polnud mingit huvi oma valitsuse umbusaldamisega leiboristidele võimalust anda. Konservatiivide valitsusele parlamendienamust pakkuvad Põhja-Iirimaa unionistid jõudsid juba varem teatada, et nad hääletavad May valitsuse umbusaldamise vastu. Konservatiivide kõige Brexiti-meelsemat tiiba esindav rahvasaadik Jacob Rees-Mogg omakorda kinnitas Corbynile viidates, et ei anna "marksistile võimalust Downing Street 10-sse siseneda".
Umbusaldamise õnnestumine vajas lihthäälteenamust ning kui see teoks oleks saanud, oleks järgnenud 14 päeva pikkune periood, mil Tööpartei või ükskõik milline muu grupp rahvasaadikuid omab võimalust uue, parlamendienamust omava valitsuse moodustamiseks. Kui 14 päeva jooksul uut valitsust ei teki, tuleb korralda uued parlamendivalimised, mis oleksid May ametiajal juba teised erakorralised valimised.
Tööpartei vastu rääkis aga see asjaolu, et kuigi paljud May parteikaaslased - peamiselt innukamad Brexiti-toetajad - ja valitsusele parlamendienamust pakkuvad Põhja-Iirimaa unionistid olid May Brexiti-leppe vastu, ei hakka nad samal ajal May valitsust umbusaldama, sest see annaks võimaluse leiboristidele ja tooks kaasa ilmselt Corbyni soovitud ennetähtaegsed valimised.
Corbyni enda jaoks ei pruugi ennetähtaegsed valimised samuti lihtsaks osutuda, sest hiljutise uuringu kohaselt toetab umbes 90 protsenti leiboristide valijatest EL-i liikmeks jäämist. Corbyn ise on aga endiselt toetamas enda soovitud tingimustel toimuvat Brexitit, mis asetab ta vastamisi suurema osaga parteikaaslastest rahvasaadikutest.
Šotimaa esimene minister nõuab uut referendumit
BBC teatel nõudis Šoti iseseisvusmeelne esimene minister Nicola Sturgeon uut rahvahääletust Brexiti osas. Sturgeoni sõnul on rahvahääletus ainus võimalus ära hoida Suurbritannia leppeta lahkumine Euroopa Liidust.
Sturgeoni arvates on aeg protsess peatada ja anda otsustamine uuesti hääletajatele. Sturgeon tahab Ühendkuningriiki kuuluva Šotimaa jäämist Euroopa Liidu ühisturule ja tolliliitu.
Iirimaa valitsus teatas teisipäeva hilisõhtul, et tõhustab ettevalmistusi leppeta Brexitiks.
"Kahetsusväärselt kasvatab tänaõhtune hääletus riski korratuks Brexitiks. Järelikult tuleb valitsusel jätkata ja tõhustada ettevalmistusi selliseks tulemuseks," kirjutati teadaandes.
Barnier: EL kardab rohkem kui varem Suurbritannia kaootilist lahkumist ühendusest
Euroopa Liidu Brexiti pealäbirääkija Michel Barnier ütles kolmapäeval, et EL "kardab rohkem kui kunagi varem Suurbritannia kaootilist lahkumist" ühendusest.
"Meil on 31. märtsini jäänud 10 nädalat ja leppeta lahkumise oht ei ole veel kunagi tundunud nii suur," ütles Barnier Strasbourg'is Euroopa Parlamendi istungil.
"Eilne hääletus näitab, et Londonis ei ole veel poliitilisi tingimusi ratifitseerimiseks."
Briti parlamendi teisipäevase hääletuse tulemused tõid kaasa määramatuse, sest Briti parlamendiliikmed ei suuda leppida kokku edasises tegevuskavas ja oht kaootiliseks leppeta lahkumiseks 29. märtsil on suurem kui kunagi varem.
Kaks aastat kestnud rasketel läbirääkimistel EL-i meeskonna juhtinud Barnier ütles, et austab Briti alamkoja otsust, kuid tunneb selle üle sügavat kahetsust.
"Praegu on veel liiga vara selle hääletuse kõiki tagajärgi hinnata," ütles ta ja lisas, et leppe vastu hääletanutel olid väga erinevad ja sageli vastukäivad motiivid.
"Selles kontekstis tuleb Briti võimudel täna või homme hääletusele hinnang anda ja Briti valitsus on see, kes peab ütlema, kuidas ta tahab 29. märtsil korrektse lahkumiseni jõuda."
Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans võttis olukorra kokku kirjanik C.S. Lewise sõnadega: "Ei saa tagasi minna ja algust muuta. Saab alustada sealt, kus oled ja muuta lõppu."
Ettevõtjad nõuavad uut lepet
Suurbritannia ettevõtjad väljendasid parlamendi alamkoja Brexiti-leppe tagasilükkamisega seoses sügavat muret ja nõudsid viivitamatult uut lepet.
Kaubandusala ettevõtjate ühenduse British Retail Consortium tegevjuht Helen Dickinson märkis, et arengud parlamendis on murettekitavad ja põhjustavad suurt ebakindlust.
Dickinsoni hinnangul tähendaks leppeta Euroopa Liidust lahkumine hinnatõusu ja väiksemat valikut poelettidel.
Meedia: May kui zombi-peaminister
Briti meedia võttis Brexiti-leppe nurjumisega seoses teravalt sõna nimetades valitsusjuhti Theresa Mayd muu hulgas "zombi-peaministriks".
"Alandus peaministrile, kui parlamendiliikmed lükkasid ülekaalukalt leppe tagasi ja Tööpartei lubas korraldada umbusaldushääletuse," kirjutas Daily Telegraph.
Väljande Times kolumnisti Matthew Parrise hinnangul peaksid parlamendi vanimad liikmed kogu Brexiti üle võtma.
"Valitsuses ega opositsioonis ei ole selliseid juhte, kes suudaksid selles segaduses korda luua. Tuleb teha see järeldus, et parlament peaks võimu haarama zombi-peaministrilt, zombi-valitsuselt ja zombi-opositsioonilt," kirjutas Parris.
Teine referendum?
Brexiti-protsessiga seotud probleemide tõttu on üha rohkem kõlanud uue referendumi korraldamise idee. Nii May kui ka paljud konservatiivid on olnud selle vastu väites, et see oleks eelmise referendumi tulemuse ignoreerimine ja demokraatliku protsessi õõnestamine.
Samal ajal on teise referendumi korraldamisel toetajaid nii leiboristide kui ka konservatiivide seas, täiskoosseisus toetavad seda plaani Liberaaldemokraatlik Partei ja mitmed väiksemad ning regionaalsed poliitilised jõud.
Parteideülene grupp Brexiti-vastaseid rahvasaadikuid on juba esitanud eelnõu, millega kutsutaks esile teine referendum EL-i kuulumise asjus. Eelnõu kohaselt tuleks rahvalt küsida, kas nad soovivad EL-ist lahkuda peaminister May Brexiti-leppe alusel või soovivad nad hoopis EL-i liikmeks jäämist.
Võimaliku teise referendumi eelduseks on kindlasti ka Brexiti tähtaja edasi lükkamine 29. märtsist hilisemale kuupäevale.
Brexiti-protsessi pikendamine on üha tõenäolisem ka ilma teise referendumita, sest kõik variandid, mis järgnevad May leppe tagasilükkamisele, vajaksid menetlemiseks rohkem aega, kui seda pakub tähtaeg 29. märtsil.
Brexiti tähtaja pikendamine eeldaks kõigi EL-i liikmete heakskiitu, kuid asjaolusid arvestades on see heakskiit tõenäoline. Meedias on võimalikku tähtaja pikendamist kajastades räägitud tähtaja nihutamisest käesoleva aasta juulisse.
Briti parlamendi alamkoda lükkas teisipäeva õhtul ülekaalukalt tagasi Euroopa Liiduga (EL) sõlmitud Brexiti-leppe. Lepe lükati tagasi 202 poolt- ja 432 vastuhäälega. Tegemist oli Ühendkuningriigi valitsuse suurima kaotusega viimase saja aasta jooksul.
Toimetaja: Laur Viirand
Allikas: ERR/BNS