Algatuse põhjuseks on meedias taas esile kerkinud väited, et president Donald Trump olevat eelmisel aastal väljendanud korduvalt soovi USA NATO-st välja tuua, vahendasid Reuters ja CNN.

Eelnõu pälvis parteiülest toetust - selle poolt hääletas 357 ja vastu 22 esindajatekoha liiget. Vastu hääletanud rahvasaadikud kuulusid kõik Vabariikliku Partei ridadesse. Nüüd liigub eelnõu vabariiklaste kontrolli all olevasse senatisse, kus selle saatus on hetkel veel ebaselge, sest seal on tehtud juba üks sarnane ettepanek.

Eelnõu kohaselt on USA poliitiliseks eesmärgiks jääda NATO liikmeks ning sellega keelatakse raha kasutamine alliansist lahkumiseks.

Samas rõhutavad eelnõu toetajad, et see jätkab ka survet teistele NATO liikmesriikidele, et need vastavalt oma lubadustele riigikaitsele minevaid kulutusi suurendaksid.

Varem välisministeeriumi kõrge ametnikuna töötanud New Jersey osariiki esindav demokraat Tom Malinowski selgitas, et eelnõu keelab maksumaksja raha kasutamise kulutusteks, mis on seotud USA NATO-st lahkumise või sellega seonduva vägede väljatoomisega. Ta lisas, et pärast aastakümneid kestnud panustamist oleks selline samm tohutu ettevõtmine.

"Võib kindel olla, et see maksaks väga palju raha ning meil on võim rahakoti üle," lausus Malinowski. "Mõnes mõttes on hullumeelne, et me peame seda üldse tegema, kuid me peame seda tegema. See on vajalik ja kiireloomuline."

"Mida me teada anname, on see, et me ei lahku NATO-st ilma võitluseta USA kongressi poolt," rõhutas ta.

Eelmisel aastal kiitis vabariiklaste kontrolli all olev senat heaks NATO-t toetava deklaratsiooni ja seda samal päeval, kui Trump Brüsselisse alliansi tippkohtumisele saabus. Parteiülene grupp senaatoreid esitas eelmisel nädalal ka eelnõu, mille kohaselt oleks NATO-st lahkumiseks vaja senati heakskiitu.