Ajaleht viitab artiklis anonüümseks jäänud allikatele, kelle seas on administratsiooni kõrgeid ametnikke. Nii praegused kui ka kunagised ametnikud kardavad, et president Trump võib oma kunagiste ähvarduste juurde naasta, kui leiab, et liitlaste kulutused riigikaitsele tema poolt seatud eesmärkidele ei vasta.

Möödunud aasta suvel toimunud NATO tippkohtumise päevil olevat Trump öelnud oma julgeolekuametnikele, et ta ei pea NATO-t mõttekaks ning et allianss on USA jaoks liigseks koormaks. Tookord olevat kaitseminister James Mattis ja rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton teinud suuri pingutusi, et USA strateegia tippkohtumise ajal soovitud rööbastes püsiks.

Nüüd on teema aga ametnike seas taas rohkem muret tekitamas, sest järgneb teadetele, mille kohaselt on Trump varjanud oma vestluste sisu Venemaa kolleegi Vladimir Putiniga ka oma lähimate nõunike eest ning et Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) alustas omal ajal uurimist, kas Trump võib justkui salaja Venemaa heaks töötada.

Kui New York Times Valgest Majast teema kohta kommentaari küsis, viitas kõrge ametnik Trumpi sõnadele, mille kohaselt on USA pühendumine NATO-le väga tugev ning et allianss on väga oluline. Trump ise on järjekordseid süüdistusi Venemaa teemal eitanud ja nimetanud neid väiteid häbiväärseteks.

USA julgeolekuametnike hinnangu kohaselt on Venemaa pikemat aega tegutsenud selle nimel, et õõnestada suhet USA ja Euroopa liitlaste vahel ning USA lahkumine NATO-st jätaks Moskvale Euroopas tegutsemiseks vägagi vabad käed.

Detaile New York Timesi artiklist:

* kui Trump esimest korda NATO-st lahkumisest rääkis, polnud kõrged ametnikud kindlad, kas ta teeb nalja või mitte. Kuna aga president on korduvalt sama teema juurde naasnud, on ametnike mure ka ühe suurenenud;

* Trumpi vastumeelsus liitlassuhete, rahvusvaheliste organisatsioonide ja lepete vastu on varemgi tähelepanu pälvinud ning mõned neist ähvardustest on ta ka teoks teinud. USA on tema eestvedamisel lahkunud näiteks Pariisi kliimaleppest ning loobunud Vaikse ookeani vabakaubandusleppest. Ta on kritiseerinud sõjalist liitlassuhet Jaapani ja Lõuna-Koreaga, kaalunud väidetavalt ka lahkumist Maailma Kaubandusorganisatsioonist (WTO) ning teatas ootamatult Twitteris USA vägede taandumisest Süüriast ilma, et seda oleks arutatud Washingtoni juhitud ISIS-e vastasesse koalitsiooni kuuluvate liitlastega;

* käesoleval aastal tähistab NATO oma 70. sünnipäeva ning tseremoonia toimub sel puhul välisministrite tasandil. Peamiseks põhjuseks olevat just diplomaatide kartus, et Trump võib üritust kasutada selleks, et jätkata sarnaselt juulikuise tippkohtumisega ootamatuid käike ja verbaalseid rünnakuid NATO vastu;

* NATO-st taandumist või panuse vähendamist ei toetaks ka suurem osa Trumpi parteikaaslastest rahvasaadikuid ning seega asuks Kongress selliseid käike kindlasti blokeerima. Kongressist on käinud parteiülest toetust NATO-le innustamas ka USA suursaadik alliansi juures Kay Bailey Hutchison, kes on kunagine vabariiklasest senaator. Samas tähendaks isegi USA presidendi avalik soov NATO-st lahkuda tõsist hoopi alliansi tõsiseltvõetavuse ja heidutusvõimekuse pihta;

* NATO on endiselt ameeriklaste seas populaarne, kuid vähehaaval on ka sellest kujunemas parteilisest kuuluvusest sõltuv küsimus. Näiteks Ronald Reagani Instituudi poolt tehtud uuringu kohaselt on NATO toetamine hetkel demokraatide seas tugevam kui vabariiklaste seas.