Tõhustatakse kontrolli finantsasutuste tegevuse üle ja vähendatakse sularahamaksete võimalusi. Läti juhtide arvates tuleks karmimad rahakontrolli meetmed kasutusele võtta kõikjal Euroopas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Läti on õppinud ABLV panga juhtumist ja uus koalitsioon on suutnud kõigest mõne kuuga ette valmistada ja heaks kiita kõige karmimad rahapesu tõkestamise meetmed, mis Lätis eales olnud.

Kinnisvara Lätis sularaha eest osta enam ei saa, piirati kupüüride riigist sisse- ja väljaviimist. Ebaseadusliku raha legaliseerimist puudutava seaduse normid laienevad nüüd ka pankrotihalduritele, vanderevidentidele ja ka neile, kes tegelevad kunstiväärtuste ringlusega.

"Oleme muutnud selgemaks pankade likvideerimise protseduurid juhuks, kui ilmneb rahapesurisk. Mis on ses olukorras finants- ja kapitaliturgude komisjoni ülesanded ning panga aktsionäride ja likvideerijate roll," selgitas Läti rahandusminister Janis Reirs.

Kõige rohkem muudeti Lätis finants- ja kapitaliturgude ning krediidiasutuste seadust. Kapitaliturgude komisjoni nõukogu liikmed peab kinnitama seim, ebaseadusliku raha legaliseerimist tõkestavast teenistusest sai rahandusvaldkonna uurimisteenistus.

"Muudatused puudutavad ka sularaha kasutamist ja selle päritolu tõestamist. Ka see peaks vähendama ebaseadusliku raha käivet," märkis rahandusminister Reirs.

ABLV panga tõttu hurjutati Lätit palju. Nüüdseks on selgunud, et Lätis polnudki rahapesuga kõige hullemad lood.

"Swedbanki filiaali probleemid suutsime lahendada juba 2016.-2017.aastal. Meil oli uurimine, tehti pankadele trahve. Ja praegu meil seal enam probleeme pole," ütles Riers.

Kolmandate riikide deposiitide osa on praeguseks vähenenud kaheksa protsendini, tänavu on finantsjärelevalve külmutanud kahtlast raha 83 miljoni euro ulatuses, likvideeritud on 17 000 varifirmat.

Läti rahandusvaldkonda puudutav seadusandlus on nüüd Euroopas karmimate seas ja lätlased kutsuvad ka teisi riike üles oma järelevalve korraldust üle vaatama.