"Välisilm": Hiina mured ei piirdu kaubandussõjaga ({{commentsTotal}})

Foto: Chen Xiaopeng/SIPA ASIA/SIPA/Scanpix

Hiina majanduskasv oli eelmise aasta viimases kvartalis ligi 30 aasta madalaim ning riik seisab mitme väljakutse ees. Samas annab Hiina jätkuvalt kolmandiku kogu maailma majanduskasvust. "Välisilm" uuris, miks Hiina majandus jahtub.

Juba mitu aastat on selge, et Hiina majandusarengus hakkab üks peatükk läbi saama. Majandusmudel, mis toetus odavale tööjõule, masstootmisele ja madala väärtusega kaupadele, on ammendunud. Majanduskasvu aeglustumine on sellises olukorras paratamatu, vahendas "Välisilm".

"Hiina lihtsalt on jõudnud maailmapanga hinnangul isegi keskklassi ülemisse otsa. Ta ei ole kindlasti nii jõukas kui mõni lääneriik, aga selline lihtsam kasvufaas on läbi tehtud. Selline kümneprotsendine majanduskasv tegelikult sai juba pärast finantskriisi läbi. See tuli alguses kaheksa-üheksa peale ja nüüd, sel aastal räägitakse juba kuueprotsedisest kasvust," selgitas LHV portfellihaldur Mikk Taras.

Kahekohaliste kasvunumbrite aeg on ilmselgelt lõppenud. Siit edasi on Hiina eesmärk pigem kindel ja stabiilne kasv, olgu see siis kuus, viis või neli protsenti.

Et kasv jätkuks, on Hiina pannud kokku nn pehme maandumise strateegia, mis näeb ette, et Hiina peab liikuma odavate kaupade ja tööjõumahuka tootmise juurest üha enam uute tehnoloogiate ja targa majanduseni.

"USA ja Hiina kaubandustüli juured ma taandaks 19. parteikongressi istungile, mis toimus kaks aastat tagasi. Seal Hiina president Xi Jinping ütles väga selgelt Hiina eesmärgid. Hiina tahab paarikümne aastaga tõusta maailmaareenil suurvõimuks," ütles Taras.

Sellel plaanil on kaks poolt. Esiteks, Siiditee projekt, millega investeeritakse ligi triljon dollarit taristusse, eeskätt kaubateedesse. Teiseks, Made in China 2025 algatus, mis näeb ette, et Hiina toetab jõuliste sammudega ettevõtete tehnoloogiainvesteeringuid. Eesmärk on anda Hiinas toodetavale kaubale suurem väärtus, et see muule maailmale maha müüa.

"Loomulikult, muu maailm ja eriti Ameerika, kes on täna dominantne majandusjõud, sellega väga rahul ei ole, et keegi nende mängumaale trügib," tõdes Taras.

Teatavasti on Hiina ettevõtlus suuresti riigi poolt subsideeritud. Nii Euroopa Liit kui ka USA - eeskätt just viimane - on viidanud, et Hiina läheb vastuollu maailma vabakaubandusreeglitega.

"Sisuliselt poolt ettevõtlussektorist kontrollib Hiinas riik. Ja just kontrollib strateegilise tähtsusega sektoreid, mis määravad väga olulised hinnad majanduses. Näiteks võtame pangandussektori - see kuulub Hiinas pea täielikult riigile ning kapitali hind on loomulikult üks alustala majanduses," selgitas Taras.

USA president Donald Trump on viidanud, et Hiina ei mängi ausa turu reeglite järgi, eelistades oma ettevõtteid, kuid sundides näiteks USA ettevõtteid ärisaladusi avaldama, kui need soovivad Hiina turul konkureerida. Riigid on üksteisele seadnud ulatuslikud imporditollid.

Praegu on kaubandustüli kuni märtsi alguseni pausil ning USA ootab Hiinalt samme olukorra muutmiseks.

"Ma kinnitan teile, et Hiinal ei lähe väga hästi ning see annab meile tugevama positsiooni. Meil läheb väga hästi. Me oleme saanud tänu imporditollidele miljardeid dollareid. Ma loodan, et me jõuame Hiinaga kokkuleppele, kuid kui ei jõua, siis nad maksavad meile kümneid miljardeid dollareid. See pole sugugi halb olukord," rääkis Trump.

"Hiina-USA kaubandustüli kahjustab mõlema riigi majandust ja ka maailmamajanduse olukorda tervikuna. Me oleme teinud läbirääkimistel edusamme. Nii Hiina kui ka USA võidavad koostööst ja kaotavad vastasseisust," ütles Hiina statistikaameti juht Ning Jizhe.

On siiski vähetõenäoline, et tüli lähikuudel laheneb. Numbreid vaadates on selge, et pigem on kaubandussõjast kaotada Hiinal. Üle-eelmisel aastal eksportis Hiina USA-sse 506 miljardi dollari ulatuses kaupu. USA müüs aga Hiinasse kolm korda vähem, täpsemalt 130 miljardi dollari ulatuses. See tähendab, et hiinlased ostavad üsna vähe USA kaupa. Siin on ka ilmselt põhjus, miks Euroopa on olnud kaubandussõjas oluliselt vaiksem kui USA - hiinlased eelistavad osta pigem Euroopast. Näiteks Volkswagen grupp, maailma suurim autotootja, müüb 40 protsenti oma toodangust Hiinasse.

Hiina mured ei piirdu aga kaubandussõjaga. Kuigi riigi majandus on kiiresti kasvanud, on väga kiiresti kerkinud ka Hiina võlakoormus. Hiina majapidamiste, ettevõtete ja valitsussektori võlakoormus moodustas 2008. aastal sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 162 protsenti, kuid 2017. aastal juba 266 protsenti. Vähe on riike, kus võlakoormus on kasvanud viimastel aastatel sedavõrd kiiresti.

"Aga Hiina võla puhul on üks eelis - see on finantseeritud siseriiklike säästude poolt. Kui me võtame Hiina majapidamise, siis hiinlased on töökad inimesed, kes suudavad 40-50 protsenti säästudest kõrvale panna. Nad panevad need riigi pankadesse ja riigi pangad saavad seeläbi suuri projekte finantseerida. Ja see on ring, mis teeb Hiina oluliselt tugevamaks võrreldes näiteks USA-ga, kellel ei ole oma sääste nii palju," selgitas Taras.

Hiinal on põhjust muretseda nii kaubandussõja kui ka võla pärast. Kaubandussõda ei tõota Hiinale lähemas tulevikus midagi meeldivat, kuid seda enam pingutavad Hiina võimud oma eesmärkide nimel.

"Kas see majandus kasvab seitse-kuus protsenti, ilmselt tulevikus ka viis, neli ja kolm protsenti, see ei ole otseselt probleem. Hiina jääb kindlasti kasvavaks riigiks. See on koht, mis täna on saamas maailma suurimaks jaeturuks. Suurimaks turuks ka Euroopa ettevõtetele," ütles Taras.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: