Kinnistul on kaks ehitist: auruvedurite veega varustamiseks mõeldud pumbamaja ja töökojahoone. "Need hooned on väärtuslikud näited 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse utilitaarsest raudteearhitektuurist ja esindavad 1870. aastatel alanud vanalinna läänekülje muldkindlusvööndi kohandamist linna peamiseks raudteesõlmeks," rõhutas abilinnapea Andrei Novikov pressiteates. "Tallinna linnaplaneerimise amet tellib pärast hoonete ajutise kaitse alla võtmist eksperdihinnangu nende mälestiseks tunnistamiseks."

ERR-i küsimusele, miks neile hoonetele praegu ajutist kaitset vaja on, vastas Novikov: "See ei muuda mõnes mõttes mitte midagi, teises mõttes ta annab linnale eelisostuõiguse." Samuti näitab see Novikovi sõnul, et need hooned on väärtuslikud ja muinsuskaitselises mõttes olulised.

Eesti Raudtee nõukogu otsustas esmaspäeval panna kõnealuse kinnistu avalikule enampakkumisele, samas kui linn oli lootnud, et saab selle neilt lihtsalt ära osta. Nimelt on linnal soov luua Skoone bastioni piirkonda avalik puhkeala ja selleks on vajalik ka see kõrvalolev maatükk endale saada.

Novikov väitis, et linna taotlus saada hoonete ajutine kaitse ja Eesti Raudtee esmaspäevane otsus on lihtsalt ajaliselt kokku langenud. Linnavalitsuse taotlus põhineb 2010. aastal koostatud ekspertiisil. "Kindlasti mõnes mõttes on see kontekst tingitud müügist, siin ei tasu varjata, et Tallinn on väga huvitatud selle krundi omandamisest," ütles abilinnapea.

Novikovi selgitusel on ka muinsuskaitseamet sama meelt, et hooned vajaksid kaitset ja selle krundi kuulumine Tallinna linnale on ka riigi muinsuskaitselisest vaatenurgast igati põhjendatud.

Muinsuskaitseamet linnaga ei nõustu

Muinsuskaitseameti ehitismälestiste peainspektor Anni Martin rääkis aga mõnevõrra teistsugust juttu. "Tegelikult me ei näe otsest põhjust siin ajutist kaitset rakendada, sest kinnistu on juba praegu kahekordse muinsuskaitsepiirangu all" sõnas ta.

Esiteks asub Suurtüki 12 Tallinna vanalinna muinsuskaitsealal, kus ehitustegevus on rangelt reglementeeritud. Teiseks asub ta ehitismälestise alal, mis muu hulgas annab võimaluse kas riigil või kohalikul omavalitsusel vajadusel kasutada ostueesõigust, selgitas Martin. Seega on linnal juba eelisostuõigus olemas.

"Siin on Tallinna linn võib-olla sellest natuke valesti aru saanud ja seda me kindlasti arutame. Me saame oma halduspartnerist aru, miks nad kasutavad kõiki võimalusi see krunt õiglase hinnaga omandada," ütles Martin.

Eesti Raudtee proovis Suurtüki 12 asuvat kinnistut avalikul enampakkumisel müüa oktoobris, pannes alghinnaks kolm miljonit eurot. Tallinn ei osalenud, sest pidas hinda liiga krõbedaks. Tähtajaks ei saabunudki ühtegi pakkumist ja uus alghind tuleb tõenäoliselt madalam.