Isegi väikelinnade keskel tuleb ajalehti oodata sageli poole päevani ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Läinud aastal tõi ajalehtede-ajakirjade kojukanne Eesti Postile 1,3 miljonit eurot kahjumit. Seejuures on keskustest väljaspool elavad inimesed postiteenusega valdavalt rahulolematud - lehed jõuavad postkasti tööpäeva õhtuks, vahel ka mitmepäevase hilinemisega, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Majandusministeerium tõstis tänavu riigi toetust Eesti Postile poole miljoni euro võrra. See tagab teenuse jätkumise, kuid mitte selle paranemist, tõdes riigi postiettevõte.

Kadri Anier on Rõuge postiljonina töötanud üle kahekümne aasta. Tema igapäevane postiring on 160 kilomeetrit pikk. Viimase postkastini jõuab ta olenevalt päevast umbes kella nelja ajal. Kadri ütleb, et maapiirkonnas ei saaks posti kuidagi kiiremini laiali vedada.

"Territooriumid on juba nii suured, et ei jõua. Post ei jõua lihtsalt nii ruttu kohale. Me peame ootama ka Tallinna posti ära, seni kuni see Tallinnast Võrumaale jõuab näiteks," selgitas ta.

Nilbõ küla elanik, 80-aastane Laine Plakso on usin lehetellija ja -lugejaga. Tema on lehtede kojukandega rahul.

"Meie saame nii - kui on pensionipäev, kella kahe, poole kolme ajal ja oleneb ka teede oludest, aga muidu varem. Väga rahul, me oleme oma postiljoniga väga rahul," lausus Plakso.

Maal elavad inimesed ütlevadki valdavalt, et tegelikult on nad harjunud lehtede hilisema kohale jõudmisega. Teine lugu on aga linna lähistel elavate tellijatega -nemad tahaks lehti juba hommikul, kuid paraku jõuab perioodika ka nendeni alles lõunaajal või pärastlõunal.

Niisiis on linnaäärsed elanikud pigem loobunud lehtede tellimisest ja otsustanud, et kiiremini saab need kätte, ostes ühes hommikukohviga tanklast.

"Meil selliseid päevalehti, Võru Teatajat, Õhtulehte, Postimeest ei käi. Kui sa hommikul kuskile lähed, siis sa ostad selle lehe hommikul ja kui sul tavaliselt jõuab post kolm, pool neli, neli... et no jah, sa tuled ja sa saad selle lehe peale tööd kätte ja terve maailm ja raadiod on rääkinud sellest uudistes, siis milleks seda lehte enam vaja on?" rääkis lehelugeja Raivo Hallik.

Sama mure ees ollakse ka väikelinnades, kus tuleb isegi kesklinnas oodata värskeid lehti poole päevani.

Näiteks Võru linnavalitsuse infosaalis oodati värskeid lehti veel kella 11.30 paiku.

"Mõned aastad tagasi, enne seda, kui digilehed levima hakkasid, just paberlehe digiväljaanded, siis ma käisin ise toimetustes, kuna Võrus on kõik käe-jala ulatuses. Käisin ise hommikul tööle jõudes toimetusest läbi ja võtsin endale värsked uudised. Ideaalis oleks, kui lehed oleks juba hommikul kell kaheksa meil siin laual, aga no üheksa ka ikka päästaks juba, et oleks ikka palju parem," rääkis Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialist Marianne Mett.

"Tundub tõesti, et Omniva püüab teha kõik, et tellijaid oleks vähem," nentis Võrumaa Teataja vastutav väljaandja Kalev Annom kommentaariks.

Omnival lasub seadusest tuleneb kohustus viia tellimused inimesteni tööpäeva jooksul. Kuidas saavad nad sellega enda hinnangul hakkama?

"Minu hinnangul me saame hästi sellega hakkama. Meil on see sama kohustus päeva jooksul post laiali viia ja sellega me ju tegeleme, see on meie number üks eesmärk. Me saame hästi hakkama sellega," ütles Omniva juhatuse esimees Ansi Arumeel.

Võrumaa Teataja juht ütles aga, et toimetusse laekub pidevalt kõnesid, mis räägivad hoopis teist keelt.

"Inimesed, kes tellivad, ei saa lehte õigel ajal. Võtame kohe kas või siit Kanepist, mis on Võrust 25 kilomeetrit, on rida tellijaid, kes saavad lehe järgmisel päeval ja see tähendab, et laupäevase lehe puhul, et nad saavad laupäevase lehe kas siis esmaspäeval või siis teisipäeval koguni. No inimene pigem loobub tellimusest. Neid juhtumeid on ikka ridamisi, kus inimesed löövad käega," sõnas Võrumaa Teataja vastutav väljaandja Annom.

"Selge on see, et kui posti soovitakse varem saada, siis see läheb kallimaks. Üks võimalus selleks on kokku leppida väljaandjatega hindades, et mis siis oleks hind selle teenuse eest, mis oleks näiteks varem. See on üks võimalus, aga on mõned võimalused veel, et postivõrku tervikuna ümber korraldada, sest see ei ole ainult ajalehtede kanne, seal kantakse ka kirju ja reklaame. Et vaadata kogu võrgustiku ümberkorraldamine ümber Eestis ja veel on võimalus, et seda rahastada kuskilt," lausus Omniva juhatuse esimees Arumeel.

"Riigiettevõtte käitub nii, et tõstab pidevalt tellimuse hinda, ja samal ajal me olemegi kirjutanud, et kallid tellijad, kättetoimetamine läheb nüüd kallimaks, aga me loodame, et selle võrra ka kompenseeritakse mingil moel postiljonide rasked tööd. Et palk tõuseb, aga ei ole kahjuks tõusnud," ütles Annom

Kojukande hinnad on viimase viie aasta jooksul tõusnud neli kuni seitse protsenti aastas, küll pole aga seetõttu kojukanne muutunud paremaks. Arumeel märkis, et täna on posti õigeaegse kojukande nõrgimaks lüliks piisava hulga postikandjate puudus. Puudu on ligi sada kojukandega seotud töötajat, neist 23 postiljoni. Samas pole aga postikandja töötasu 545 eurot kuus motiveeriv. Mis oleks siis lahendused?

"Ma lähiajal kohtun siis ka ametiühingutega, et seda küsimust arutada ja leida siis, mis oleks nendepoolne nägemus, et kuidas võiks siis postiljonide palga küsimus muutuda," teatas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist (SDE).

Majandusministeeriumist öeldi, et kulutused postikandele suurenevad igal aastal, mis tähendab, et tegelikult tuleb kojukande rahastamine ümber vaadata. Esialgu on ministeerium eraldanud Omnivale kojukanneteks pool miljonit eurot enam kui varasematel aastatel.

"Näiteks kirjade saatmine väheneb aastas 15 protsenti, perioodika kojukanded vahemikus 2-3 protsenti. Samas kulud ju iga-aastaselt suurenevad. Pikemas perspektiivis selline olukord ei ole jätkusuutlik, nii et need rahastamise otsused tuleb teha selleks, et tagada, et teenus oleks osutatud kvaliteetselt," märkis minister Tammist.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: