Uuring: Tallinna koolide ülerahvastatusele pole lähiajal leevendust oodata ({{commentsTotal}})

Klassiruum.
Klassiruum. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Tulenevalt õpilaste arvu väga kiirest kasvust viimastel aastatel on paljud Tallinna koolid ülerahvastatud ning olukorra leevenemist lähimal kümnendil ei tule, pigem vastupidi, selgus Tallinna haridusameti tellimusel valminud mahukast uuringust.

Uuring, mis võetakse aluseks Tallinna haridusstrateegia väljatöötamiseks, toob välja, et viimastel aastatel on põhikooliealiste laste arv ligi veerandi võrra kasvanud, mis on pannud paljud Tallinna koolid surve alla.

Linna omandis statsionaarse õppega koole on kokku 55 ja koolikohti 41 600, samas kui õpilaste arv tänavusel õppeaastal on umbes 44 800 ehk koolid on ületäitunud.

"Kasv jätkub ka lähimal viiel aastal, samas mitte enam nii kiires tempos ega nii suures mahus. Kokku suureneb põhikooliealiste laste arv Tallinnas lähima viie aasta jooksul veel umbes 2000 lapse võrra," sedastab uuring.

Alates 2023. aastast püsib põhikooliealiste arv järgmised kümmekond aastat stabiilsena, vähenedes vaid mõne protsendi võrra. Seega ei vähene põhikoolikohtade vajadus võrreldes praegusega veel umbes 15 aastat. 2030ndate aastate keskpaigas hakkab see aga kiiresti langema ning 2040. aastaks on põhikooliõpilasi 10 000 vähem kui praegu.

Gümnaasiumiealiste arvu suurem kasv on alles ees: aastaks 2025 on neid 40 protsenti praegusest rohkem. Kasv tabab kõiki linnaosi, enim aga kesklinna, kus selle vanusegrupi laste arv kasvab lausa ligi kaks korda. Ka pikas vaates ehk aastal 2040 on gümnaasiumiõpilasi viiendiku võrra praegusest rohkem.

Riigigümnaasiumide rajamise tõttu peaks Tallinnas olema 2023. aastaks 2000 täiendavat gümnaasiumikohta, kuid paraku kuluvad need ära demograafiast tuleneva nõudluse kasvu rahuldamiseks ning ka linnagümnaasiumides prognoosib uuring 2025. aastaks pigem õpilaste arvu kasvamist.

"Seega pole tänase koolisüsteemi jätkumise puhul põhjust arvata, et riigigümnaasiumite tulek vähendaks võrreldes tänasega Tallinna munitsipaalgümnaasiumite õpilaste arvu - reaalselt täiendavat vaba pinda tänastes munitsipaalgümnaasiumites tervikvaates ei teki," tõdetakse uuringus.

Põhikoolide kohta märgib uuring, et nende võrgu märkimisväärne muutmine 10-15 aasta jooksul tõenäoliselt vajalik ei ole - lisakohti on linnas küll vaja, kuid suurem õpilaste arvu kasv on juba möödas ja pärast lähiaastate kasvu on ees ootamas küllaltki pikk periood, mil õpilaste arv on stabiilne. Võimalus ja vajadus koolihoonetest loobuda võib tekkida 2030. aastate teises pooles.

6000 last sõidab teistest linnaosadest kesklinna põhikoolidesse

Nii gümnaasiumi- kui ka põhikooliõpilased liiguvad kõige enam kesklinna koolidesse. Põhikooliosas õpib kesklinnas umbes 6000 teistest linnaosadest pärit last, ehkki näiteks Mustamäel käib samuti palju Haabersti ja Kristiine lapsi.

Teistest omavalitsustest laste osakaal on Tallinna põhikoolides aga vaid viis protsenti. Gümnaasiumiõpilastest rändab teise linnaossa ligi kaks kolmandikku, peamiseks sihiks ikka kesklinna ning vähemal määral ka Mustamäe koolid.

"Eraldi peab aga silmas pidama, et ligi neljandik gümnaasiumiõpilastest ei ole Tallinna elanikud," tõdetakse uuringus ja märgitakse, et arvestades gümnaasiumihariduse nõudluse kiiret kasvu võib eeldada, et ka väljast tulijate osakaal ei lange.

Uuringus vaadeldi ka elamuarenduste mõju piirkondadele, ehkki seda on raske prognoosida. Kõige põhjalikumad andmed on olemas Põhja-Tallinna kohta aastani 2024 ning eeldades, et plaanitud arendused realiseeritakse, võib Kalamaja elanikkond suureneda peaaegu poole võrra. Kõvasti kasvab ka Kopli elanike arv.

Uuringu kohaselt võib enim probleeme koolikohtade kättesaadavusega tekkida eelkõige Põhja-Tallinnas ja kesklinnas ning uuringus peetakse ühe-kahe uue kooli loomist neisse piirkondadesse kestlikuks lahenduseks.

Lisaks soovitatakse uuringus suurendada koolikorralduse paindlikkust: hilisemat koolipäeva algust või osalist libisevat graafikut, et õpilaste arvu suurendamisega toime tulla, aga ka õpilaste arvu suurendamist klassikomplektides. Lisaks näevad uuringu autorid võimalust kasutada lasteaiahooneid algklasside koolikohtadeks ning teisi ajutisi lahendusi, näiteks moodulhooneid või ruumide rentimist erasektorilt.

"Kokkuvõttes tuleb välja tuua, et tulenevalt õpilaste arvu väga kiirest kasvust viimastel aastatel on paljud Tallinna koolid hetkel ülerahvastatud, olukorra leevenemist lähimal kümnendil ei tule, pigem vastupidi. Arvestama peab, et järjest suurem hulk lapsi koolides on erivajadustega, kellega tegelemiseks on vajalik leida täiendavaid ruumivõimalusi. Seega on lähiajal täiendava ruumiressursi leidmine nii põhikooli- kui gümnaasiumiosas kahtlusteta vajalik," märgitakse uuringus.

"Tallinna linna lasteaia- ja koolikohtade vajaduse hinnangu aastateks 2018-2040" koostas OÜ Cumulus Consulting ning see tehti, lähtudes stabiilsest arengust ehk eeldusest, et suuri ja ootamatuid muutusi ei toimu.

Tallinnas haridusvaldkonna eest vastutav abilinnapea Vadim Belobrovtsev on varem öelnud, et see uuring võetakse tulevikus aluseks ka koolivõrgu korrastamisel.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: