Haridusameti tellimusel valminud põhjaliku uuringu kohaselt kasvab lähema nelja-viie aasta jooksul põhikoolilaste arv, seejärel see stabiliseerub ning siis hakkab juba langema.

Belobrovtsev ütles ERR-ile, et lähiaastatel vajame kindlasti juurde põhikoolikohti ja nii lähiaastatel kui hiljem on tarvis lisanduvaid gümnaasiumikohti.

"Kui rääkida põhikoolidest, on ennatlik hakata juurde ehitama koole, kui näeme, et näiteks viie aasta pärast see kasv on juba raugenud ja hakkab alla minema. Järelikult on vaja vaadata ringi, et mis võimalused on meil praegu olemas, et suurendada põhikoolikohtade arvu," lausus ta.

Abilinnapea sõnul kerkib koolikohtade probleem tugevamalt esile Mustamäel ja Põhja-Tallinnas ning näiteks Mustamäel peaksid olukorda leevendama käimasolevad ja kohe algavad kooliremondid, tänu millele suureneb koolikohtade arv.

"Põhja-Tallinn kasvab väga kiiresti ja võimsalt. Seal on selge, et on vaja vähemalt üht kooli juurde, võib-olla ka kolme lasteaeda. Siinkohal on lihtsalt küsimus, kuidaspidi minna: kas ehitada täiesti uus hoone, mis võtab natuke rohkem aega ja on loomulikult kallim, või võtta mingi olemasolev hoone, mis põhikooli või isegi gümnaasiumi jaoks sobib, teha see korda ja siis liikuda edasi, vaadata, mis hakkab edasi toimuma. Aga üks asi on selge: kindlasti on Põhja-Tallinnas üht kooli juurde vaja," tõdes Belobrovtsev.

Ehkki lasteaedade kohanappuse leevendamiseks on Tallinn kasutanud moodulmaju ja iseenesest võib niisugust lahendust abilinnapea sõnul ka koolide puhul kasutada, siis Põhja-Tallinna puhul ei pruugi see sobida.

"Põhja-Tallinna elanike arv hakkab drastiliselt kasvama lähiaastatel ja suurt langust oodata ei ole. Siis on mõistlikum investeerida hoonesse /.../, sest moodulid on väga lokaalne ja ajutine lahendus," sõnas ta.

Belobrovtsev märkis, et ka paljudel kesklinna koolidel on probleeme laste vastuvõtuga, mitmed sealsed koolid on väga populaarsed ja ilmselt ei möödu ka see kiiresti.

"See näitab, et ka kesklinnas on vaja hakata mõtlema, et siia võiks tulla uus kool. Nüüd vajame loomulikult natuke põhjalikumat analüüsi, kuhu kanti konkreetselt - olgu see Kadriorg, Veerenni, kuhu hakkab lähiajal kerkima uusarendus. Neid küsimusi on päris palju ja meie ülesanne on leida lähiajal need vastused ka," ütles ta.

Kalamaja põhikool ootab juurdeehitust

Tallinna Kalamaja põhikooli direktor Piret Rõõmussaar ütles, et nende koolimaja on küll väga heas seisukorras, puhas ja heade ruumidega, kuid 1915. aastal 350 õpilasele ehitatud hoones käib praegu 500 õppurit. Õppetöö toimub koolis kahes vahetuses.

"Me oleme praegu lihtsalt ruumipuuduses, kõik kohad on õpilasi täis - teeme tööd igal pool, kus on võimalik tööd teha," tõdes direktor.

Tema sõnul tegeleb hoolekogu sellega, et kuidagi koolimajale juurdeehitust saada, ning viimasel ajal on ka linnavõimud sel teemal kooliga suhelnud.

"Linnaga oli juttu, et kui sajale inimesele lisaks teha klasse, kas kool saab neid õpetada, ja loomulikult saame. Kool on ootel, et asjad paremaks läheksid, et enam ei saaks ruumipuudusest rääkida. Ja see puudus on meil olnud juba seitse-kaheksa aastat," märkis Rõõmussaar.

Ta lisas, et läbirääkimisi on olnud igasuguseid ja kool suhtub asjasse positiivselt. "Me ei nõua midagi, lihtsalt ootame oma järge," nentis koolijuht.

GAG-i juht: kesklinna koolide mure on õpilaste ränne

Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori kohusetäitja Tiivi Pikhovi sõnul on nende kooli õppima tulla soovivaid lapsi igal aastal üha rohkem.

"Sellel õppeaastal oni Kotzebue õppehoones 620 õpilast, järgmisel õppeaastal prognoosime, et kuskil 650 õpilast on juba selles majas," sõnas ta.

Pikhov lisas, et altpoolt on kool järjest kasvanud, aga koolimaja pole kummist ning nemad sooviksid, et neile määrataks mitte rohkem kui viis esimest klassi, sest suurema arvuga ei tulda lihtsalt välja ja tekib vajadus taas kahes vahetuses õppima hakata, mida kool sugugi ei sooviks.

Kui lapsi piirkonda järjest juurde lisandub, tuleb Pikhovi sõnul ilmselt uusi koole ehitada.

"Meie kooli näitel ma väga sooviks, et lapsevanemad eelistaksid oma kodulähedasi koole. Kesklinna koolide mure on õpilaste ränne. Kuigi on määramine elukoha järgi, siiski väga suur osa meie kooli õpilasi tuleb kaugemalt kui siit Kalamajast või vanalinnast," nentis GAG-i juht.

OÜ Cumulus Consultingi koostatud uuringust "Tallinna linna lasteaia- ja koolikohtade vajaduse hinnangu aastateks 2018-2040" selgus, et kui plaanitud arendused ellu viiakse, lisandub Põhja-Tallinnasse 2024. aastaks üle 7700 elaniku, kellest üle 4800 lisandub Kalamajja.