Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee (Coreper) kokkusaamisel kiideti heaks Saksamaa ja Prantsusmaa viimasel hetkel tehtud kompromissettepanek selle kohta, kuidas Euroopa Liidus kolmanda riigiga seotud gaasitoruprojekte käsitlema peaks. Samas ei tähenda see ilmtingimata, et protsess oleks veel läbi, sest ametlikuks vormistamiseks peab uus direktiiv läbima veel etappe. Nimelt sai eesistujariik Rumeenia mandaadi gaasidirektiivi puudutavateks läbirääkimisteks europarlamendi ja Euroopa Komisjoniga, vahendas Reuters.

Täpsemalt puudutab teema nn gaasidirektiivi muudatusettepanekut. Saksamaa valitsus on juba kuid olnud vastu katsetele muuta EL-i reegleid nii, et Euroopa Komisjon saavutaks gaasijuhtmete ja sealhulgas eriti Nord Stream 2 projekti saatuse üle suurema kontrolli.

Brüsseli sooviks oli, et EL-i reeglid, mis puudutavad liidus asuvaid gaasitorusid, hakkaksid kehtima ka gaasitorudele, mis asuvad osaliselt EL-ist väljas. Seega peaks gaasitoru opereerimine ja selle gaasiga varustamine olema selgelt eraldatud - Nord Stream 2 seda nõuet ei täida, sest seal on mõlemas vallas juhtroll Venemaa suurkontserni Gazprom käes.

Selleks, et Nord Stream 2 blokeerimist takistada, on Saksamaa valitsus pidanud seni oma liitlasteks Hollandit, Belgiat, Austriat, Kreekat ja Küprost. Kuid sellest jääb väheks ning seni on Berliini lootused olnud Pariisil. Neljapäeval aga tekkis võimalus, et Prantsusmaa liitub samuti selgelt Nord Stream 2 vastastega, ja see oleks tähendanud Nord Stream 2 projekti jaoks väga halba arengut.

Nord Stream 2 peamisteks vastasteks on olnud Poola ja Balti riigid ning nende kriitikaga on vähemal ja rohkemal määral nõustunud ka mitmed teised liikmesriigid ning Euroopa Komisjon. Samuti on Nord Stream 2 projekti teravalt kritiseerinud USA ning loomulikult ka Ukraina, kellega Venemaa ei peaks enam gaasitransiidi pärast arvestama.

Reedel aga jõudsid meediasse teated, mille kohaselt on Saksamaa ja Prantsusmaa sõlminud teatava kompromissettepaneku, mis arvestaks nii Saksamaa huvisid kui ka leevendaks Prantsusmaa muret Euroopa energiajulgeoleku ning Ukraina pärast. Esimeste seas teatas sellest arengust näiteks uudisteagentuur AFP.

Reutersi käes oleva Prantsuse-Saksa kompromissettepanekut sisaldava mustandi kohaselt jääks juhtroll Nord Stream 2 puhul siiski Saksamaale, kuid projektis tuleks senisest suuremas mahus arvestada Euroopa Liidu reeglitega.

Kompromiss seisneb selles, et kolmandast riigist lähtuva gaasitoru järelevalve ja vastavuse EL-i reeglitele peab tagama see liikmesriik, kelle territoriaalvette ja territooriumile selle gaasijuhtme ots esimesena jõuab. Nord Stream 2 puhul on selleks riigiks Saksamaa.

Seega asendatakse mustandis senine sõnastus, mis sätestaks, et gaasiimporti puudutavad EL-i reeglid rakenduksid "liikmesriikide territooriumil ja territoriaalvetes". "Liikmesriikide" asemel on uues variandis kirjas "liikmesriik".

EL-i allikad kommenteerisid, et muudatus sellisel kujul teeks Nord Stream 2 projekti kallimaks ja raskemini teostatavaks, kuid võimalus sellega jätkata siiski säiliks.

Nord Stream 2 projekti venimine võib samas tekitada ebakindlust Gazpromi Euroopa partnerite seas ehk järelemõtlemise koht on hetkel firmadel nagu Saksamaa Uniper ja BASF, Briti-Hollandi Shell, Austria OMV ja Prantsusmaa Engie. Samuti on endiselt õhus võimalus, et Nord Stream 2-ga seoses võivad tulla ka USA sanktsioonid.

Merkel kinnitas kokkuleppe sõlmimist

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel kinnitas hiljem reedel, et EL-i liikmesriikide esindajad on jõudnud kokkuleppele, kuidas Nord Stream 2 projekti reguleerida, kuid kompromissi täpseid detaile ta veel ei avalikustanud.

"Seoses gaasidirektiiviga oleme me jõudnud kokkuleppele ja see oli võimalik tänu sellele, et Saksamaa ja Prantsusmaa tegid koos kõvasti tööd," sõnas Merkel ajakirjanikele.

Prantsusmaa: kokkulepe Nord Stream 2 asjus tagab Euroopa energiasuveräänsuse

Prantsuse presidendi kantselei teatas reedel kommentaariks, et EL-i kokkulepe Nord Stream 2 reguleerimiseks on hea, sest see tagab Euroopa suveräänsuse energeetika vallas.