Täpsemalt puudutab reedel toimuma pidanud Euroopa Liidu alaliste esindajate komitee (Coreper) hääletus nn gaasidirektiivi muudatusettepanekut. Saksamaa valitsus on juba kuid olnud vastu katsetele muuta EL-i reegleid nii, et Euroopa Komisjon saavutaks gaasijuhtmete ja sealhulgas eriti Nord Stream 2 projekti saatuse üle suurema kontrolli.

Brüsseli sooviks on, et EL-i reeglid, mis puudutavad liidus asuvaid gaasitorusid, hakkaksid kehtima ka gaasitorudele, mis asuvad osaliselt EL-ist väljas. Seega peaks gaasitoru opereerimine ja selle gaasiga varustamine olema selgelt eraldatud - Nord Stream 2 seda nõuet ei täida, sest seal on mõlemas vallas juhtroll Venemaa suurkontserni Gazprom käes.

Selleks, et Nord Stream 2 blokeerimist takistada, on Saksamaa valitsus pidanud seni oma liitlasteks Hollandit, Belgiat, Austriat, Kreekat ja Küprost. Kuid sellest jääb väheks ning seni on Berliini lootused olnud Pariisil. Kui aga Prantsusmaa peaks nüüd liituma hoopis Nord Stream 2 vastastega, ei tähenda see Nord Stream 2 projekti jaoks midagi head.

Nord Stream 2 peamisteks vastasteks on olnud Poola ja Balti riigid ning nende kriitikaga on vähemal ja rohkemal määral nõustunud ka mitmed teised liikmesriigid ning Euroopa Komisjon. Samuti on Nord Stream 2 projekti teravalt kritiseerinud USA.

Prantsusmaa välisministeerium kinnitas hiljem neljapäeval, et neil on tõepoolest kavas toetada gaasidirektiivi muutmist ehk sisuliselt hääletada seisukoha poolt, mis kehtestaks Nord Stream 2 suhtes karmimad reeglid.

Uudisteagentuuri AFP käes oleva mustandi kohaselt aga on Prantsusmaa ja Saksamaa jõudnud kompromissile, mille kohaselt tagaks kolmandast riigist lähtuva gaasitoru puudutava järelevalve see liikmesriik, kelle territoriaalvette ja territooriumile selle gaasijuhtme ots esimesena jõuab.

Seega asendatakse mustandis senine sõnastus, mis sätestaks, et gaasiimporti puudutavad EL-i reeglid rakenduksid "liikmesriikide territooriumil ja territoriaalvetes".

Diplomaatide sõnul oli selline kompromissettepanek esitatud ka liikmesriike esindavate saadikute koosolekule.

Prantsuse diplomaatiline allikas kommenteeris neljapäeval AFP-le, et Pariis ei ole ei Nord Stream 2 poolt ega vastu, kuid Prantsusmaa soovib saada garantiisid seoses Euroopa julgeolekuga ning Ukraina julgeoleku ja stabiilsusega.

Kreml: Nord Stream 2 tagab Venemaa ja Euroopa vastastikuse sõltuvuse

Ehitusjärgus gaasitoruprojekt Nord Stream 2 tagab Venemaa ja Euroopa vastastikuse sõltuvuse, ütles Kremli pressisekretär reedel.

"Oleme endiselt veendunud, et see projekt vastab nii Euroopa maade huvidele gaasipruukijatena kui ka Venemaa huvidele selle tarnijana," ütles Dmitri Peskov ajakirjanikele.

"Oleme endiselt veendunud, et see on majanduslikult märksa otstarbekam kui ükski muu võistlev sinise kütuse Euroopasse jõudmise viis. Oleme endiselt kindlad, et ei saa olla turvalisemat ja püsikindlamat gaasitarnemarsruuti Euroopasse," lisas ta.

Tema sõnutsi ei olda Kremlis "põhimõtteliselt nõus väidetega, et see toob kaasa Euroopa suurema sõltuvuse Venemaast".

"Sedalaadi projektid ei too kaasa kellegi sõltuvust kellestki, eelkõige tagavad need vastastikuse sõltuvuse, sest samavõrd, kui Euroopa sõltub Vene gaasist, sõltub Venemaa Euroopa nõudlusest. Taoline vastastikku kasulik vastastikune sõltuvus tagab kahepoolsetes suhetes soodsa õhkkonna," sõnas Peskov.

Ta rõhutas, et Venemaa jätkab tööd selle projekti kallal ja loodab, et see viiakse lõpuni. 

"Me oleme vaieldamatult teadlikud neist aruteludest, mis praegu neil teemadel EL-is käivad ja jälgime olukorda väga tähelepanelikult. See Venemaale ja kogu EL-ile vajalik rahvusvaheline projekt on pidevalt kolmandate riikide, eelkõige USA rünnakute all," sõnas Peskov.

Ta rõhutas, et Washington on antud juhul seisukohal, mis ei lange kuidagi kokku "ausa konkurentsi" mõistega, ja üritab sundida Euroopa partnereid ostma kallimat, praeguses konjunktuuris umbes 30 protsenti kallimat USA gaasi.

"Me tõdeme samuti, et EL-is puudub Nord Stream 2 osas ühtne seisukoht, kuid me loodame, et EL riigid saavad asjast ise sotti," sõnas Peskov.