Loogiliselt võttes peaks Euroopa olema mures, et Vene-Saksa uus gaasijuhe suurendab veelgi nende sõltuvust vene gaasist. Paraku kipub majandusliku kasu saamise ahvatlus selle mure üles kaaluma. Katseid siiski tehakse. Hiljuti võttis Euroopa Liit lõpuks vastu otsuse, et ühenduse gaasituru reeglid hakkavad kehtima ka kolmandatest riikidest pärit torujuhtmetele.

Endine Euroopa Parlamendi esimees ja gaasidirektiivi raportöör, poolakas Jerzy Buzek ütles intervjuus rahvusringhäälingule, et Nord Stream 2 on nüüd allutatud Euroopa Komisjoni kontrollile. Aga Nord Stream tuleb ikkagi.

"Jah, ma usun. Võib-olla. Me ei tea täpselt, aga me võime seda oodata. Aga see on üsna erinev situatsioon. Kui on vaja lubada ligipääsu kolmandale osapoolele ja kui on vaja omand lahku lüüa torujuhtme omaniku ja gaasi müüja vahel. See saab antud juhul raske olema. Kuidas sellega hakkama saada. Tuleb palju probleeme ja võib-olla nad teevad teistsuguse otsuse. Me ei tea seda veel," nentis ta.

Euroopa Liit veeretas Nord Stream 2 rajamise teele täiendava takistuse. Aeg näitab, kui palju sellest tegelikult kasu on või sõltub kõik ikkagi poliitilisest tahtest Saksamaal.

"Juriidilisi momente, kuidas EL saaks üht või teist liikmesriiki, antud juhul siis Saksamaad, ohjeldada, ei ole. See energiajulgeoleku mõte on paljuski selline poliitiline sõnum, poliitiline tahteväljendus, millel praktilisi hoobasid väga palju ei ole," märkis eurosaadik Urmas Paet.

"Aga lõppkokkuvõttes ma olen siiski optimistlik. Lõpuks jõuab ka Saksa kaubandus-tööstuskoja, töösturite ja energeetikuteni see kurb tõsiasi, et Štokmani gaasivarud on nii üles blufitud venelaste poolt, et toru võib küll olla, aga gaasi seal ei liigu," lisas eurosaadik Indrek Tarand.

Saksamaa raadioajakirjanik Peter Kapern tegi Strasbourg'i pressikeskuses terve päeva lugusid Nord Streamist. See on suur teema ka Saksamaal ja sealsete poliitikute hulgas on aja jooksul kasvanud hirm suureneva Venemaa-sõltuvuse ees soovi kõrval suurt äri ajada.

"Teisalt on Saksamaal head kogemused Venemaaga äri ajamisest isegi külma sõja ajal ja Venemaa on alati olnud usaldusväärne gaasi tarnija. Nad ei katkestanud gaasi tarnimist isegi mitte suurimate kriiside ajal 1960-ndatel, 1970-ndatel ja 1980-ndatel. Seda ei tasu samuti unustada ja võib-olla on Euroopa Venemaa suhetele hea omada häid kaubandussuhteid. See on üks argumentidest. Samas nende poliitikute seltskond, kes juhivad tähelepanu energiasõltuvuse suurenemisele Venemaast, tugevneb Saksamaal. Kahjuks Donald Trumpi strateegia, kes ähvardab sanktsioonidega, ei ole neile poliitikutele abiks, sest sakslased on pigem USA valitsuse vastu kui Donald Trumpi toetamas," lausus Deutschlandfunki Brüsseli korrespondent Kapern.

USA on üks suuremaid Nord Stream 2 vastaseid

USA on üks suuremaid Nord Stream 2 vastaseid. USA president Donald Trump kasutas võimalust projekti kritiseerida isegi möödunud suvel toimunud NATO tippkohtumisel.

"See on väga kurb, et Saksamaa sõlmib tohutu nafta ja gaasi kokkuleppe Venemaaga, kui peaksime end Venemaa eest hoopis kaitsma, aga Saksamaa maksab Venemaale igal aastal miljardeid dollareid. Saksamaa on täiesti Venemaa käpa all," teatas Trump tookord.

Veidi rohkem kui nädal tagasi esitasid viis USA senaatorit eelnõu, milles taotlesid Nord Stream 2 projekti tühistamist. Sarnase sõnumiga esines hiljuti ka USA välisminister Mike Pompeo, kui kohtus oma Poola ametivennaga.

"Me kavatseme ka edaspidi töötada koos Poola ja teiste sarnase mõtteviisiga Euroopa liitlastega, et peatada Venemaa välja pakutud Nord Stream 2 torujuhtme projekt, mis mõjuks halvasti Euroopa energia- ja rahvuslikule julgeolekule ja kahjustaks ka Ukrainat," sõnas Pompeo.

Trump kirjutas juba 2017. aasta suvel alla määrusele, mis lubab valitsusel kehtestada sanktsioone ettevõtetele, mis on seotud Nord Stream 2 ehitamisega. Seni ei ole USA seda teed läinud.

"Ma arvan, et sanktsioonid tapaksid selle projekti, aga samal ajal tekitaksid palju paksu verd. Ma ei ütle, et kogu Euroopas, aga kindlasti Saksamaal. Me parema meelega väldiksime seda," kommenteeris endine USA suursaadik Ukrainas John. E. Herbst.

Siiski kaalub Trumpi administratsioon sanktsioonide kehtestamist väga tõsiselt. Herbsti sõnul on huvitav, et kuigi president on näidanud Venemaa suhtes veidrat sümpaatiat, siis Nord Stream 2 puhul on ta isegi ehk kõige suurem vastane.

"Ta mõistab, et see projekt ei ole Ameerika majanduslikes huvides ja kõik teavad, et majanduslikud huvid on talle väga olulised," sõnas Herbst.

Kriitikud ütlevadki, et USA on Nord Stream 2 vastu ainult seetõttu, et oma huvisid Euroopas edendada. USA-st on saanud suurim maagaasi tootja maailmas ja nüüd soovitakse sellele turgu leida.

"See on natukene naljakas. Saksamaal on inimesi, kes kurdavad, et see kõik on Ameerika majanduslikes huvides, aga loomulikult on need väga labased Saksamaa majanduslikud huvid, mille tõttu on Nord Stream 2 ehitamist propageeritud. Saksamaa on pannud Venemaa üle Euroopa Liidu ühiste huvide ja seda viisil, mida nad ei tee teiste küsimuste puhul.

Suurriikide huvide mängu kaotaja on aga tegelikult Ukraina. Saksamaa on öelnud, et Venemaa peaks kinnitama, et Nord Stream 2 valmimisel jätkatakse gaasitarneid Euroopasse ka läbi Ukraina.

"Kui sakslastel on sellega tõsi taga, siis nad peaksid ise Ukrainale tagama, et kui nad ei saa Venemaalt, siis nad saavad Saksamaalt nende gaasitarnete raha," leidis Herbst.

Herbsti sõnul ei ole ka kindel, et Nord Stream 2 tagab Saksamaale pideva gaasitarne. Eriti kui vaadata Venemaa senist energiapoliitikat.

"Kui nad tunnevad, et nende huvides on Saksamaad energiaga survestada pärast seda, kui nad on kogu gaasitarne enda kätte saanud, siis nad teevad seda," lausus ta.

Moskva eitab süüdistusi

Moskvas eitatakse kõiki süüdistusi, et Venemaa tahab Nord Sream 2 gaasitoruga võtta Euroopa gaasipantvangi.

"Me domineerime juba kümneid aastaid Euroopa gaasiturul. Näiteks Baltimaad. Meile kuulus pika aja jooksul 100 protsenti nende riikide gaasiturust, 100 protsenti. Meil oli palju poliitilisi probleeme veel enne Krimmi. Öelge, kas te oskate tuua üht näidet, kui meie ähvardasime peatada gaasi tarnimise vastuseks millelegi?" küsis energeetika julgeoleku fondi direktor Konstantin Simonov.

Gazprom kontrollib umbes ühte kolmandikku Euroopa gaasiturust. Eelmisel aastal eksportis Vene gaasikontsern Euroopasse üle 160 miljardi kuupmeetri gaasi, neist kaheksakümmend miljardit läbi Ukraina. Nord Stream 2 paneks punkti transiidile läbi Ukraina.

"Nord Stream 2 ise on muidugi 100% poliitiline projekt. See oli 20 aasta jooksul Putini idée fixe - kas saada kontrolli alla Ukraina gaasitranspordi süsteem või, kui see ei õnnestu, siis minna ümber Ukraina," selgitas energeetikaekspert ning endine kütuse- ja energeetika aseminister Vladimir Milov.

"TurkStream ja Nord Stream 2 peavad võtma enda kanda need 80 miljardit kuupmeetrit gaasi, mis praegu läheb läbi Ukraina territooriumi. Me oleme valmis alles jätma 15 miljardit, aga see on majandusliku otstarbekuse küsimus," rääkis omalt poolt energeetika julgeoleku fondi direktor Simonov.

Gazprom väidab, et uus gaasitoru on Euroopa tarbijate huvides. Siis võiks aga oodata, et nad panustavad ka selle ehitamisesse. Aga...

"Euroopa ettevõtted pidid osalema nagu aktsionär-partnerid. Pärast astusid nad projektist välja, kuid lubasid seda rahastada. Nüüd on juba probleemid rahastamisega. See kõik on seotud sanktsioonide riskiga, eelkõige USA poolt," ütles energeetika- ja finatsinstituudi majandusosakonna juht Marsel Salihhov.

1224-kilomeetrise gaasitoru hind on 9.5 miljardit eurot, millest suure osa peab leidma Gazprom ise. Et seda raha leida, maksab gaasikontsern Vene riigieelarvesse dividendidena ainult 25 protsenti saadud kasumist, vaatamata sellele, et vene valitsuse otsuse kohaselt peab ta maksma 50 protsenti.

"Kõige suuremad kaotajad Nord Stream 2 tõttu on Vene maksumaksjad, Vene sotsiaalprogrammid, mis ei saa rahastamist jne. Minu hinnangul on tegemist umbes ühe triljoni rublaga aastas," ütles energeetikaekspert Milov.

"Võib-olla ei ole see tulus Vene tarbijate ja Venemaa eelarve jaoks, aga eurooplastele see on tulus. On Vene investor Gazpromi näol, kes on valmis kulutama miljardeid eurosid, et ehitada gaasitoru, millest tuleb lisagaas," arvas Marsel Salihhov.

Moskvas usutakse, et Washingtoni katsed Gazprom Euroopa turult välja pressida on ebaausa konkurentsi näide, sest Vene gaas on odavam kui USA vedelgaas. See nõrgestaks ka Euroopa kaupade positsiooni konkurentsis USA-ga.

"Asi ei ole selles, et Venemaa tahab võtta Euroopal kõrist, aga selles, et USA hoiab juba Euroopat kõrist. Mida rohkem on Euroopa majanduslikult iseseisev, seda vähem on see kasulik USA-le. Rääkimata sellest, et Vene gaas annab Euroopa majandusele tõsise konkurentsieelise. Tooted lähevad odavamaks ja konkurentsivõimelisemaks võrreldes USA-ga," rääkis Konstantin Simonov.

Taavi Veskimägi: Eesti tarbijatel pole gaasitarne pärast põhjust muretseda

Eleringi juht Taavi Veskimägi rääkis "Välisilmale" antud intervjuus, et Balti riigid on töötanud viimastel aastatel selle nimel, et maandada ühe gaasitarnija ehk Gazpromi ja ühe tarneahela ehk Venemaa riski.

Ta selgitas, et täna on Eestil juba mitu tarneahelat, muu hulgas Klaipeda LNG-terminal, kuhu on võimalik tuua LNG-d üle maailma ja hoiustada gaasi Inčukalnsi maaaluses hoidlas.

"Nii et ma tahaks küll öelda, et meil pole põhust täna öelda, et gaas pole usaldusväärne primaarkütus energiamajanduses, kuna meil on juba täna alternatiivsed tarneahelad. /.../ Mulle tundub, et Baltikumi gaasivarustuskindlus on päris heal tasemel 2020 vaates. Tarbijatel ei ole põhjust muretseda oma gaasitarne pärast," rääkis ta.

"Palju keerulisemas olukorras me oleme elektriga seonduvalt, mis mängib kindlasti ka ühiskonna toimimise mõttes palju suuremat rolli," lisas ta.

Veskimägi hinnangul saab Nord Stream 2 juba tänavu valmis. "Meie ju ehitame samal ajal Balticconnectorit ja meie tahame samamoodi olla Balticconnectoriga, mis on Eesti-Soome toruühendus, samal ajal, selle aasta lõpuks valmis. Me ristume ja Nord Stream 2 ristub ka meie Estlink elektrikaablitega. Ja kui me vaatame, kui tugevalt nad on mobiliseerinud oma töövõtjaid siin, Läänemere regioonis, siis see muidugi annab kõrvaltvaatajana küll päris tugeva tunde, et pigem nad saavad selle toru valmis kui ei saa," ütles Veskimägi.