Esimesed puudega inimesed võivad juba sel aastal ajateenistusse saada ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Teisipäeval arutavad riigikogu sotsiaal- ja riigikaitsekomisjon ühisistungil puudega inimeste kaasamist riigikaitsesse. Vabatahtlikult kaitseväkke minna on soovinud juba kümme puudega noort ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Heremi sõnul võivad nemad teenistusse saada juba sel aastal.

Mullu suvel pöördus kahekordne olümpiahõbe ja maailmameister, poliitik Jüri Jaanson kaitseväe poole ja rääkis, et puudega inimeste seas on neid, kes väga sooviks osaleda riigikaitses ja läbida ajateenistust, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Puudega inimesed vajavad täpselt samamoodi nagu iga teinegi väljundvõimalusi. Teine oluline aspekt on see, et riigikaitse on lõppude lõpuks meie igaühe asi, meie kõigi asi, samamoodi riigi julgeolek," rääkis sotsiaalkomisjoni liige Jüri Jaanson.

Tema sõnul tunnevad end puudutatuna need, kes ei saa, kuid tahaks riigikaitses osaleda.

"Ma ka ise olen kaitseväest, kaitseväeteenistusest tagasi lükatud just sel põhjusel, et mul on puue ja meditsiinikomisjoni otsuse põhjal kõlbmatu selleks," ütles ta.

Teisipäeval arutab riigikogu sotsiaalkomisjon koos riigikaitsekomisjoniga pilootprojekti, et võtta katseliselt esimesed vabatahtlikud puudega noored kaitseväkke sobivatele ametikohtadele.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ütles, et kui inimesel on tahe ja erioskus, mida kaitsevägi vajaks ka sõjaajal, siis katsutakse neile võimalus leida ajateenistuse läbimiseks ja sõjaaja ametikoha oskuste omandamiseks.

"Kui me räägime eelkõige liikumis- või ka kuulmispuudest, siis kõige esimesed asjad, mis pähe tulevad, on igasugused IT-oskused, aga samuti autoremondiluksepad näiteks," rääkis Herem.

Tema sõnul on kümne esimese vabatahtliku seas IT-spetsialiste, autoremondilukseppi ja ajaloolasi. Kaitsevägi peab leidma neile kaitseväelase õppekava läbimiseks sobivaima teenistusviisi.

"IT- või sidespetsialist ei pea tingimata hüppama 1.30 meetrit ja jooksma teatud kiirusega, aga ta kindlasti saab relvaõppe, kaitseväe struktuuri ja kaitseväe elukorralduse õppe. Need ta kõik kindlapeale saab, et ta teab, kuidas kaitsevägi funktsioneerib ja milline on tema roll selles suuremas masinas," selgitas Herem.

Gümnaasiumiõpilane Makar Medvedev tahab esmalt minna ülikooli, kuid on mõelnud ka ajateenistusele. Tal on kaasasündinud akromatopsia ehk värvipimedus. Makar tegeleb sportliku sukeldumisega ja usub, et kunagi võiks ta kasulik olla mereväes.

"Sellepärast, et ma mõtlen, et see on meie peamine oskus, mis me peame tegema meie riigile," põhjendas ta.

Kaitseväe juhataja hinnangul võivad esimesed vabatahtlikud teenistusse asuda kas juulis või oktoobris.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: