2015. aasta aprillis esitas Saare Wind Energy osaühing hoonestusloa taotluse, et planeerida Saaremaa lääneranniku lähistele tuuleparki. Sada tuulikut pidid enda alla võtma üle saja ruutkilomeetri mereala ja tootma aastas 2,8 teravatt-tundi elektrienergiat. Võrdluseks, möödunud aastal toodeti Eestis kokku 10,6 teravatt-tundi elektrienergiat ning seoses Narva elektrijaamade sulgemisega nähakse tulevikus meie kogutootmise vähenemist. Eelnev on oluline, et mõista võimaliku tuulepargi suurt osa Eesti energiasektoris.

Kaks aastat menetleti hoonestusloa taotlust nii, nagu suurte asjadega kombeks. Ettevõttel paluti taotlust täiendada, erinevatelt asutustelt küsiti hinnanguid ning 2017. aasta alguses valmis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis hoonestusloa menetluse algatamise eelnõu. Aga ametlikult valitsuskabinet seda arutada ei jõudnud, sest selleks ajaks oli siseministeerium saanud kaitsepolitseilt esmase ohuhinnangu. Sellest piisas, et valitsus niiöelda ootele panna.

Nüüd, kaks aastat hiljem on valmis kirjutatud uus eelnõu. Seekord hoonestusloa menetluse algatamata jätmiseks. Saare Wind Energy osaühingu osaniku Kuido Kartau sõnul kirjutati neile sellest läinud reedel.

"Seal oli viidatud kapo dokumentidele, millest tulenevalt Vabariigi Valitsus olevat kaalunud ja leidnud, et me oleme suured ohud," rääkis Kartau ERR-ile.

Täpsemalt viidatakse eelnõus sellele, et ettevõte võib olla avatud Eesi suhtes vaenulikele investoritele.

"Kuna on ebaselge, kust tuleb raha ning on võimalik, et see raha on kahjulike riigide – ohtlike riikide päritolu ja võib-olla oleme me ka ise siis mõjutatud nendest vaenulikest riikidest."

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ise eelistab teemat mitte kommenteerida ning juhib tähelepanu, et peamine sisend eelnõu koostamiseks tuli sise- ja justiitsministeeriumist. Justiitsminister Urmas Reinsalu tõdeb, et julgeolekuprobleem on selle juhtumi ümber olnud. Pidevalt.

"Arvestades selle projekti kogumahtu, me kõneleme siin ligi 1,7 miljardist eurost investeeringuga ja selle osakaalu, mis tekib eesti energiaportfellile, siis kindlasti oleks pehmelt öeldes vastutustundetu, kui valitsus ei hinda ka julgeolekukaalutlusi," ütles Reinsalu.

Konkreetsematest kaalutluskohtadest Reinsalu rääkida ei soovi, mainides, et kaitsepolitsei ohuhinnang on riigisaladus. Küll aga ütleb ta: "Energiajulgeolek ja julgeolek laiemas mõttes tähendab ka seda, et meil on legitiimne positiivne ülevaade ja kontroll selle üle, mis meil riigi ruumis toimub ja et meile mittesoovitavaid mõjusid ei oleks siin liiga palju."

Kaitsepolitseiameti pressiesindaja Harrys Puussepp ütleb samuti, et ohuhinnangu sisust ta lähemalt rääkida ei saa. Kuid tema üldisem sõnum on sama, mis Reinsalul.

"Üldisemalt öeldes, Eesti puhul ei ole saladus, et meie kõige lähem mõjutada soovija on kindlasti Venemaa. Ja paraku see nii on, et kui me räägime rahast, mis võib tulla Venemaalt, siis tekivad tihti küsimused, kes selle raha taga on ja mis selle rahastuse motiiv on. Et kas võib olla ka muid eesmärke," sõnas Puussepp.

Mis Saare Wind Energy osaühingut Vene rahaga seob, jääbki segaseks. Harrys Puussepp ütleb, et nemad annavad valitsusele ainult sisendi ehk ohuhinnangu, kusjuures ta rõhutab, et jutt on ikkagi kahtlustest ja võimalikest ohtudest. Ning nende töö on soovitada niisuguseid samme, mis ohtude realiseerumist vältida aitaks.

Saare Wind Energy OÜ osanikud Kuido Kartau ja Veiko Väli ütlevad, et nemad ei tea Vene rahast midagi. Veel enam, Veiko Väli sõnul ei tea ka nemad veel, kust enam kui miljardieurone investeering pärineks.

"Siiamaani, selle etapini me oleme suutnud oma kulutused ise kanda. Kes teab, juhtub ime ja hakkab järgmine etapp, siis ka selle rahastuse suudame me leida siit Eestist. Sealt edasi, jah, peame kaasama rahastust. Siin me oleme vaadanud – täpsemalt nimesid nimetamata, kuna kokkuleppeid pole sõlmitud – Euroopa poole. Täpsemalt Saksamaa ja Suurbritannia poole. Kas nemad on vaenulikud, ma ei oska öelda," rääkis Väli.

Enda sõnul kahtlustavad ettevõtjad, et riik püüab neid potentsiaalselt magusalt merealalt lihtsalt välja süüa. Kartau võrdleb olukorda Kafka raamatuga protsess.

"No formaalne samm on see, et me loomulikult vaidleme sellele vastu. Kui see otsus siiski tehakse vaatamata meie vastuvaidlemisele, siis on järgmine samm kohus ja siis tuleb sellega tegelda."

Harrys Puussepp kinnitab, et enda ohuhinnangut on kaitsepolitsei valmis ka kohtus põhjendama.

Kinnitust, et Saare Wind Energy Venemaaga seotud oleks, avalikest allikatest ei leia. Ettevõte asutati 2014. aasta novembris ning selle ideega tuli Veiko Väli sõnul välja Valery Makushin. Mees, kes on tuulepargimõtteid haudunud mujalgi. Näiteks 2008. aastal andis ta oma väikese panuse, kui loodi AS Raunisaar. Ka see, toona peamiselt perekond Pärnitsatele ning Kanadas registreeritud firmale Greta Energy INC kuulunud ettevõte planeeris hiigelsuurt tuuleparki. Hiiumaale soovitud 250 tuulikut leiab praegugi vaid ainult paberilt, ning kõik teised aktsionärid peale Greta Energy INC on ettevõtte juurest lahkunud. Valeri Makušin on tänaseks loobunud ka oma osalusest OÜ-s Saare Wind Energy.

Veiko Väli ise on praegu kaheksa ettevõtte juhatuses. Neist püsivat käivet näitavab Gottlieb OÜ, mis on ka Saare Wind Energy osanik ning läbi mille plaanitakse liigutada ka tuulepargi investeeringuid.

Kuido Kartau liitus tuulepargiprojektiga pärast aastaid ettevõtte Hendrikson & Ko juures ning just tolles ettevõttes on ta enda sõnul kokku puutunud umbes poolte tänaste tuuleparkide planeeringutega.