Kohtla-Järve linn pooldab riigigümnaasiumis 60/40 õppekava
Haridusministeeriumi kantsler Mart Laidmets nentis, et sügisel Kohtla-Järvel avatava riigigümnaasiumi õppekeeltes lõplikku selgust veel ei ole. Linn soovib, et ministeerium järgiks esialgset plaani ja jätaks lisaks eestikeelsele õppele ka n-ö 60/40 õppekava.
Haridusministeeriumist on tulnud viimasel ajal Kohtla-Järve riigigümnaasiumi kohta vastukäivaid sõnumeid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Ministeeriumi sõnum on tegelikult alati olnud see, et see kool, nii nagu kõik teised koolid, on lõppkokkuvõttes eestikeelsed. Seal on eesti keel selleks, et minna kõrgkooli ja et Eesti ühiskonnas hakkama saada. Küll on küsimus selles, kui kiiresti toimub see üleminek ja seal on tõepoolest erinevaid nägemusi. Eks me nendes nägemustest peame leidma selle kuldse kesktee, mis kõigile sobib," rääkis ministeeriumi kantsler Mart Laidmets.
Kohtla-Järve abilinnapea Niina Aleksejeva arvates peaks haridusministeerium järgima algset plaani, et riigigümnaasiumis saavad linna vene lapsed osa aineid õppida oma emakeeles ehk koolis võiks olla lisaks eestikeelsele õppele ka n-ö 60/40 õppekava.
"Meie peame muretsema selle pärast, kuidas laps saaks gümnaasiumiharidust, et tal ei oleks probleeme, et ta saaks õppida nii eesti keeles kui ka oma emakeeles," ütles Aleksejeva.
Kohtla-Järve eestikeelse ja -meelse gümnaasiumihariduse saamise eestkõneleja Mare Roosileht ütles, et gümnaasium peaks olema eestikeelne, sest see annaks vene noortele tugevama stiimuli õppida paremini eesti keelt juba põhikoolis.
"Küsimus on selles, kas see noor inimene, kes tuleb kooli õppima, on motiveeritud õppima ainult 100 protsenti eesti keeles või jõudma selleni, et ta omandaks hariduse 100 protsenti eesti keeles. Kui see motivatsioon on olemas, siis kool teeb kindlasti kõik, et see laps saab nii keeleoskuse kui ka teadmised matemaatikas, keemias ja füüsikas. Kui me pakume välja ka 60/40 variandi, siis kahjuks ei ole seda motivatsiooni paljudel," rääkis Roosileht.
300 õpilasele mõeldud Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ehitust alustati eelmise aasta lõpus. Kuna ehituslepingu sõlmimise viivituse ja külmade ilmade tõttu on ehitus veninud, siis lõplikult valmis õppeaasta alguseks koolimaja tõenäoliselt ei saa.
Toimetaja: Merili Nael