Reps: ma pole kunagi olnud riigigümnaasiumide tuline toetaja ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Haridusminister Mailis Reps (Keskerakond) ütles, et ta pole kunagi olnud riigigümnaasiumide tuline toetaja ning pigem on tal raske aru saada, miks on vaja kogu koolivõrk pea peale tõsta ja koole sulgeda.

Reps rääkis "Esimeses stuudios", et kindlasti ei hakata Kohtla-Järve riigigümnaasiumis kõiki aineid nii eesti kui ka vene keeles õpetama. Ta märkis, et näiteks füüsikat, keemiat ja matemaatikat on ilmselt vaja vene keeles õpetada, samas kui jutustavad ained tulevad eesti keeles.

Reps kinnitas, et see polnud tööõnnetus, kui haridusministeeriumi koolivõrgu osakonna juhataja Raivo Trummal jaanuaris väitis, et Kohtla-Järve riigigümnaasium tuleb eestikeelne.

"Eesmärk ongi see. Loodan, et enamik õpilasi ongi septembrist valmis õppima sada protsenti eesti keeles, aga peame tunnistama, et need õpilased, kes lähevad järmisel aastal 12. klassi ja tulevad sinna üle, nendest pole küll kõik valmis õppima 100 protsenti," tõdes ta.

Saatejuht Johannes Tralla märkis, et osa kohalikke näeb Repsi reeturina, ja seepeale vastas minister, et on natuke kummastav olukord, kus ta peab kaitsma riigigümnaasiume, ehkki pole kunagi olnud nende tuline toetaja.

"Pigem on see üsna arusaamatu, miks meil oli vaja kogu see koolivõrk pea peale tõsta ja neid koole siin sulgeda," lausus Reps.

Ta tunnistas, et mõtles kaks aastat tagasi ministriametisse tulles selle peale, et olukord tagasi pöörata, kuid vaadates, kuidas kõik arengukavad, strateegiad ja rahastamisplaanid on sellisest arengust lähtuvalt kokku lepitud, olnuks keeruline öelda, et teeme nüüd nullpunkti.

"Ma peaks ikkagi usaldama ka haridusministeeriumi ametnikke," lausus haridusminister.

Kohtla-Järve koolivaidluse puhul ei ole tegemist üksnes keeleküsimusega, sest Repsi sõnul on seal palju ajaloolist tausta.

"Küsimus on, kas soovitakse olla ühes koolikeskkonnas, kas soovitakse lastevanematega neil üritustel kohtuda. /.../ Isegi, kui ta on kahe-kolme aasta pärast sada protsenti eesti keeles, kas tegelikult on need lapsevanemad valmis ütlema, et lähme ühe kooliga edasi," rääkis ta.

Riigikogu liige Maris Lauri (Reformierakond) ütles, et kindlasti on seal hulk eelarvamusi, nende maha võtmiseks on vaja aga väga palju rääkida, sest kui suhtlemist ei ole, tekivad arusaamatused. Kohalikud elanikud tahavad Lauri sõnul saada sõnumit, et mingi konkreetse aja jooksul, olgu selleks kaks või kolm aastat, oleks tähtaeg, mil see kool on täielikult eestikeelne.

Pikaajalistest lahendustest Ida-Virumaal rääkides tõi ta välja selle, et keeleõpet on vaja alustada lasteaiaas ja algkoolides.

"Kindlasti tuleb juurde saada oluliselt rohkem raha ja leida õpetajaid. Neid peaks leidma väljastpoolt piirkonda, sest kohapeal neid ei jätku ja neid tuleb rahaliselt motiveerida. Aga arvan, et paljudele oleks ka väljakutse proovida seal uusi metoodikaid ja lähenemisi," sõnas Lauri.

Ta lisas, et riigil tuleks end Ida-Virumaal kehtestada, sest omavalitsused toimetavad seal väga omapäi.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: