Karnau rääkis Kohtla-Järve riigigümnaasiumi rajamise ümber tõusnud pingete kohta, et haridusministeerium elab umbes sellises ajajärgus, kus Eesti oli aastatel 2011 ja 2012 ning ka 2009 - riigieelarve raha oli ülivähe ja iga eurot tuli lugeda.

"Selles samas kokkuhoius jätkab haridusministeerium Eesti hariduselu ülesehitamist ja Kohtla-Järve on hea näide. Kui oleme põhimõtteliselt otsustanud, et võtame omavalitsustelt ära gümnaasiumihariduse andmise ja tõstame selle ümber riigigümnaasiumide süsteemi, siis see, miks Kohtla-Järvele tehakse kahe kooli asemele üks, on seesama kasinuse vaim," lausus ta.

Karnau selgitas, et ministeerium on otsustanud kokkuhoiu nimel teha suuri koole, nii et ühel pinnal saaks õpetada võimalikult palju lapsi, säästes õpetajate palgaraha, hoonete kütmise raha jne. Sellises kasinuse vaimus tehakse tema sõnul riigigümnaasiume üle Eesti.

"Kohtla-Järve puhul on ilmselge, et kui eesti vähemuskogukond ja vene enamuskogukond ei suuda omavahel kokku leppida - ja sellest haridusolukorrast on ilmselgelt näha, et kakskeelse kooli kokkupanekust ei tule mingit head nahka ei poliitilises ega ka hariduse mõttes -, siis võiks ju haridusministeerium teha sinna kaks riigikooli," pani Karnau ette.

Üks kool oleks sellisel juhul eestikeelne, teine aga annaks õpet osalt eesti ja osalt vene keeles, nagu seadus ette näeb.

"Seda aga ei tehta, sest kuskil on mingi eelarverida, raamatupidaja on öelnud, et selleks raha pole ja eestikeelseid lapsi on ka nii vähe, et nad ei anna mingit normi täis, et sinna teha eestikeelne riigigümnaasium," tõdes ajakirjanik.

Teine saatejuht Ahto Lobjakas ütles, et kui asi on tõesti bürokraatlike ja kasinusjuurtega, siis tekib küsimus, kas kellelgi Eestis on kontrolli selle üle, mis on vajalik meie pika perspektiivi julgeolekuks ja kodurahuks. Oodata, et keegi seda konflikti enda huvides ära ei kasuta, oleks tema hinnangul naiivne.