Reps: Kahe riigigümnaasiumi jaoks ei jätkuks Kohtla-Järvel õpilasi
Haridusminister Mailis Reps lükkas tagasi idee luua Kohtla-Järvel riigigümnaasiumi kõrvale ka praeguse eestikeelse Järve gümnaasiumi põhjal eraldi eestikeelne täistsükli kool, kuna tema hinnangul ei jätkuks viimasesse piisavalt õpilasi.
"See ei ole uus idee, et jätta Järve Gümnaasium lausa eraldi. Aga täna on ka selles osas muresid, sest Järve Gümnaasiumi lõpetajate arvud on üsna väikesed. Ja kui kõrvale tekib uus riigigümnaasium oma uute võimalustega, siis võib tulla üsna kiire hääbumine ja see ei ole kindlasti kellegi huvides," ütles Reps teisipäeval Vikerhommikus. "Täna lähme ikka edasi riigigümnaasiumiga," lisas ta.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimees Jevgeni Ossinovski pakkus Kohtla-Järve riigigümnaasiumi ümber puhkenud vaidluse lahenduseks esmaspäeval välja kompromissettepaneku, et eestikeelne Järve gümnaasium läheks riigi pidada ja et see jätkaks täistsükli koolina 1. kuni 12. klassini.
Reps kinnitas Vikerraadios, et sellist võimalust, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi käivitamist pidurdatakse, ei ole. Tema sõnul on ta saanud kohalikelt palju pöördumisi, milles inimesed paluvad protsessi mitte peatada, kuna see annab uue tõuke kogu Ida-Virumaale. "Sarnaselt olid vastuolud ka Jõhvi gümnaasiumi loomisel, aga praegu on loodud selline koolikeskkond, kuhu lapsed enam ära ei mahu, kool puupüsti täis. Sinna ka tulevad lapsed üsna tagasihoidlike eesti keele oskustega," rääkis Reps.
Reps: riik on jätnud kogukonnad õpetajate osas omapäi
Kui kümme aastat tagasi otsustati hakata rajama riigigümnaasiumeid, siis väga palju tähelepanu pöörati kinnisvarale, uutele hoonetele, koolisüsteemi korraldusele, aga mitte nii palju sisule, eestikeelsele õppele, tõdes Reps.
Haridusministri hinnangul on riik pahatihti jätnud koolipidajatest omavalitsused eesti keeles õpetada suutvate pedagoogide leidmisel omapäi ning omavalitsusi peaks selles rohkem abistama ning seda ka mujal kui Ida-Virumaal.
"Siin riigil võimalik tulla oma ressursiga kohalikle kogukonnale toeks ja leida abistamise võimalusi," ütles Reps. Tema hinnangul võiks mõelda majutustoetusele kaugemalt tulevate õpetajate jaoks, samuti transporditoetusele nagu seda teeb justiitsministeerium ning ka kolmandiku võrra kõrgema palga maksmisele eesti keeles töötavatele õpetajatele.
"Küsimus on, kas see võiks olla ainult Ida-Virumaa või ka mujal neis koolides, kus on suur osakaal individuaalõppel ja kus on suur hulk mitte-eestikeelseid lapsi," rääkis Reps ning tõi näiteks koolid Kehras, Kundas, Loksal, Paldiskis, Maardus, kus osa lapsi õpib osa aineid vene keeles.
Minister märkis, et ka loodava Kohtla-Järve riigigümnaasiumile õpetajate leidmisega on raskusi, kuna segaduste tõttu on inimesed muutnud ettevaatlikuks.
Reps sõidab teisipäeval Ida-Virumaale, kus ta on kavas kohtumised riigigümnaasiumi loomise protsessi osapoolte - õpilaste, koolide juhtkondade ja hoolekogude esindajatega.
Kohtla-Järvele rajatava riigigümnaasiumi ümber on viimastel kuudel olnud palju segadust. Riigigümnaasiumi rajamisega pidi senine eestikeelne Järve gümnaasium muutuma põhikooliks ning asutatav riigigümnaasium tulema samuti eestikeelne.
Ootamatult otsustas aga haridus- ja teadusminister Mailis Reps, et riigigümnaasium tuleb teha 60-40 põhimõttel (60 protsenti õpetatakse eesti ja 40 protsenti vene keeles). See pahandas kohalikku eestikeelset kogukonda ja pälvis nii opositsiooni kui ka Keskerakonna koalitsioonipartnerite kriitikat.
Toimetaja: Mait Ots