Kohtla-Järve gümnaasiumi õppekeele otsus võib tulla pärast valimisi
Kohtla-Järvel sügisel tööd alustava riigigümnaasiumi õppekorralduse, muuhulgas ka õppekeele otsustamine venib ning võib jääda riigikogu valimiste järgsesse aega.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ei ole soovinud rahvusringhäälingule (ERR) väljendada oma seisukohta, kas ta näeb Kohtla-Järve Gümnaasiumi õppekeelena ainult eesti keelt või pooldab 60/40 süsteemi, kus osa aineid õpetatakse vene keeles.
"Usun, et ministeeriumi kantsler on väga hea vastuse juba andnud," ütles Keskerakonna liige Reps ERR-le.
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kantsler Mart Laidmets ütles eelmisel nädalal edastatud pressiteate vahendusel, et pärast seni eelkõige linna- ja koolijuhtidega peetud läbirääkimisi võtab ministeerium nüüd fookusesse õpilased.
"Peame lähtuma iga õpilase individuaalsetest võimetest ja vajadustest, mille väljaselgitamine on praegu ülesanne number üks. Kui õppuritega on räägitud, siis täpsustame tegevuskava," ütles Laidmets.
"Kuna eesmärk on iga õpilase individuaalne arengutee, peame olema valmis selleks, et tagada igale õpilase tema arengut toetav lahendus, mis tähendab, et ei ole mõistlik jääda kinni loosungitesse, et kas kõik eesti keeles või mitte midagi. Kuigi loomulikult on kaugem ja peamine eesmärk ühtluskool ja suurepärane eesti keele oskus kõikidel õpilastel," lisas Laidmets.
Ministeeriumi pressiesindaja Tarmu Kurm rääkis teisipäeval ERR-ile, et seni on ministeeriumi ametnikud kohtunud linnas eestikeelse kooli hoolekogu ja aktivistidega ning eeldatavasti järgmisel nädalal alustavad nad kohtumisi Kohtla-Järvel seni tegutsevate venekeelsete koolide hoolekogude ja õpilastega. "Kohtumisi tuleb rohkem kui üks," märkis Kurm ning lisas, et nende kokku leppimine ning kõigile osapooltele sobiva aja leidmine võib võtta aega.
"Laiem plaan on kindlasti, et Kohtla-Järvel jõustuks eestikeelne gümnaasiumiharidus. Aga õpilasi peab vaatama individuaalselt. Küsimus tuleb põhjalikult läbi rääkida ja läbi mõelda," rõhutas Kurm.
Ministeerium rõhutas neljapäeval saadetud pressiteates, et on viimastel päevadel saanud märkimisväärse hulga signaale, et Kohtla-Järve venekeelne kogukond soovib personaalseid kokkusaamisi ministeeriumi esindajatega. "Suhtume sellesse soovi kohase tähelepanuga ja peame õiglaseks sarnaselt eesti kogukonnaga arutada ja selgitada riigigümnaasiumi teemaderingi eraldiseisvalt ka vene elanikkonnaga," teatas ministeeriumi pressiteenistus.
Kohtla-Järvel sügisel avatava riigigümnaasiumi õppekeel tekitab valdavalt venekeelses linnas pingeid. Linn soovib, et ministeerium järgiks esialgset plaani ja jätaks lisaks eestikeelsele õppele ka n-ö 60/40 õppekava. Kohalike eestikeelsete õpilaste vanemad soovivad aga ainult eestikeelse õppega kooli. Otsuste langetamise muudab veel raskemaks, et uue kooli direktoriks valitud Irina Putkonen lahkus jaanuari lõpus ametist.
Raik: koolil on vaja juhti
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) kõneisik hariduse küsimustes, siseminister Katri Raik ütles ERR-ile, et Kohtla-Järve riigigümnaasiumi keele küsimust ei saa vaadata must-valgel skaalal, kuid koolil on kiiresti juhti vaja.
Katri Raik Autor: Sergei Stepanov/ERR
"Kohtla-Järve riigigümnaasiumi küsimust ei saa vaadelda skaalal 100 versus 60/40 - see on lihtsustatud lähenemine. Koolil peab kõigepealt olema õppekava ja -suunad. Ning koolil peab olema juht. On väga kahetussväärne, et oleme täna, kuus kuud enne riigigümnaasiumi töö käivitamist sellises segases olukorras nagu oleme. Loodame, et see on õpetlik järgmiste gümnaasiumite, näiteks Narva riigigümnaasiumi rajamisel.
Kindlasti on võimalik järkjärguline, näiteks kolme või viie aasta perspektiivis üleminek vägagi valdavalt eestikeelsele õppele. Aga see nõuab ettevalmistust nii põhikoolides kui ka kogukonnas. Samas pooldan kindlalt vene keele kui emakeele ja vene kirjanduse õppe jätkumist. Sest emakeel on hingekeel.
Kui otsustada, et on üleminekuaeg, siis tuleb koostada ka konkreetne tegevuskava. Teisisõnu: vajame tugevat juhti ja õppekava," ütles Raik, kes on pikalt juhtinud Tartu Ülikooli Narva kolledžit ning tuli poliitikasse Sisekaitseakadeemia rektori kohalt.
Toimetaja: Mait Ots